ILCAD 2011

„Käi­tu raud­tee­üle­sõi­tu­del ohu­tult!” Rah­vus­va­he­li­ne raud­tee­üle­sõi­tu­de ohu­tus­päev ILCAD 9. juu­nil 2011 (Pariis/Varssavi, 7. juu­nil 2011)

Pole kaht­lust­ki, et raud­tee­trans­port on kõi­ge ohu­tum mais­maa­trans­por­di liik. Kok­ku­puu­tel teis­te trans­por­di­lii­ki­de­ga võib ris­ki­ta­se aga suu­re­ne­da ka raud­tee­trans­por­dis. Kõi­ge oht­li­ku­maks sel­li­seks kok­ku­puu­te­punk­tiks on raud­tee ris­tu­mis­ko­had maan­tee­ga ehk raud­tee­üle­sõi­dud. Raud­tee­üle­sõi­tu­del varit­se­vaid ohte ei ole aga raud­tee­sek­to­ril või­ma­lik maan­da­da kõi­gi teis­te osa­pool­te toetuseta.

Kõi­gi keh­ti­va­te reeg­li­te järg­misel paku­vad raud­tee­üle­sõi­dud liik­le­ja­ile muga­vat ja täies­ti ohu­tut või­ma­lust raud­tee üle­ta­miseks. Raud­tee­üle­sõi­tu­del reeg­leid mit­te­jär­givad liik­le­jad seavad ohtu mit­te ainult enda vaid ka need, kes sõi­da­vad ron­gi­de­ga või nen­del töö­ta­vad. Sta­tis­ti­ka näi­tab sel­gelt, et ena­mik raud­tee­üle­sõi­tu­del aset leid­va­test õnne­tus­test on põh­jus­ta­tud maan­tee­sõi­du­ki­te ja jala­käi­ja­te poolt ning tule­ne­vad pea­mi­selt keh­ti­va­te reeg­li­te eiramisest.

 

Just see­tõt­tu on olu­li­ne prob­lee­mi tead­vus­ta­mi­ne ja üle­sõi­tu­de kasu­ta­ja­te tea­vi­ta­mi­ne hoo­le­tu­sest tin­gi­tud ris­ki­dest. Seda prob­lee­mi ei saa lahen­da­da raud­tee­sek­tor ainuisi­ku­li­selt, vaid kõi­gi asja­osalis­te (maan­tee- ja raud­tee­sek­tor, polit­sei, liik­le­jad, juh­ti­mis­õi­gust omis­ta­vad organ­sat­sioo­nid, jala­käi­jad ja jalg­rat­tu­rid) ühise jõupingutusena.

Laialt on levi­nud väära­ru­saam, et raud­tee­üle­sõi­dud on üks­nes raud­tee prob­leem, kui samas on sel­ge, et nad on kahe eri­ne­va trans­por­di­lii­gi kok­ku­puu­te­punk­tiks, kus mõle­mal on täi­ta olu­li­ne roll.

Raud­teeinf­ra­struk­tuu­ri­et­te­võ­te­tel ja riik­li­kel ohu­tus­asu­tus­tel oleks väga liht­ne prob­leem lahen­da­da raud­tee­üle­sõi­tu­de sul­ge­mise teel. Loo­mu­li­kult ei ole see lahen­dus aga majan­dus­li­kest kaa­lut­lus­test läh­tu­des realistlik.

Sar­na­selt mis­ta­hes ohu­olu­kor­ra­le on ka raud­tee­üle­sõi­tu­de puhul ots­tar­be­kas tun­gi­da prob­lee­mi alg­põh­jus­te­ni ja luua kam­paa­nia üle­sõi­du­ka­su­ta­ja­te ja teis­te osa­pool­te hari­miseks, et liik­le­jad õpik­sid tund­ma ohte ja aus­ta­ma liik­lus­ees­kir­ja­des sätes­ta­tut. Liik­le­ja­te käi­tu­mise muu­tu­mi­ne toob kaa­sa ka raud­tee­üle­sõi­tu­del toi­mu­va­te õnne­tus­te arvu vähenemise.

ILCAD on ole­mas­ole­va­te­le hari­dus­li­ke­le tea­vi­tus­meet­me­te­le tub­liks täien­duseks. 9. juu­nil 2011 toi­muv Rah­vus­va­he­li­ne raud­tee­üle­sõi­tu­de ohu­tus­päev kes­ken­dub ela­nik­kon­na tea­vi­ta­mise­le ja ohu­tu käi­tu­mise pro­pa­gee­ri­mise­le raudteeülesõitudel.

ILCAD on ole­mas­ole­va­te­le hari­dus­li­ke­le tea­vi­tus­meet­me­te­le tub­liks täien­duseks. 9. juu­nil 2011 toi­muv Rah­vus­va­he­li­ne raud­tee­üle­sõi­tu­de ohu­tus­päev kes­ken­dub ela­nik­kon­na tea­vi­ta­mise­le ja ohu­tu käi­tu­mise pro­pa­gee­ri­mise­le raudteeülesõitudel.

Ohu­tus­päev kät­keb endas roh­kelt ühel ajal eri­ne­va­tes rii­ki­des toi­mu­vaid üri­tusi. Üri­tu­sed kan­na­vad ühist sõnu­mit: „Käi­tu raud­tee­üle­sõi­tu­del ohu­tult!“ Lisaks kor­ra­pä­ra­selt või aas­ta jook­sul pide­valt toi­mu­va­te­le üri­tus­te­le toi­mub ohu­tus­päe­va raa­mes mit­meid kam­paa­nia­üri­tusi üle kogu maa­il­ma: raud­tee­üle­sõi­tu­del, koo­li­des, auto­koo­li­des ja skau­di­ür­tus­tel jaga­tak­se flaiereid, raud­tee­jaama­des­se ja muu­des­se ava­li­kes­se kohta­des­se pai­gu­ta­tak­se kam­paa­ni­a­pla­ka­tid, raud­tee­jaama­des ja Inter­ne­tis näi­da­tak­se Euroo­pa Komis­jo­ni toel val­mi­nud videok­lip­pi „Just In Time“, raud­teeo­hu­tus­sõ­nu­mit edas­ta­tak­se raa­dio- ja tele­reklaami­de vahen­dus­el ning toi­mu­vad rah­vus­va­he­li­sed ja koha­li­kud pressiüritused.

UIC/ILCADile on antud ka õigus ÜRO Majan­dus­ko­mis­jo­ni üle­maa­ilm­se maan­teeo­hu­tus­kam­paa­nia 2011–2020 logo kasu­ta­miseks ning koos mit­me­te maan­teeo­hu­tus­kam­paa­nia­te­ga kan­nab ka meie kam­paa­nia sõnu­mit: „Koos suu­da­me me sääs­ta mil­jo­neid elusid.”

KAS TEADSITE, ET? 

  • ÜRO Vii­ni kon­vent­sioo­ni artik­kel 18 koha­selt on raud­tee­trans­por­dil üle­sõi­tu­del maan­tee­trans­por­di ees ees­õi­gus ja et auto­ju­hid ja jala­käi­jad pea­vad jär­gi­ma liik­lus­mär­ke ning vaja­du­sel pea­tu­ma – kah­juks seda reeg­lit ala­ti ei jär­gi­ta ning sage­li toob reeg­li­te eira­mi­ne kaa­sa liiklusõnnetuse.
  • Ron­gid võivad kaalu­da sadu ton­ne, mõned ise­gi üle 1000 ton­ni ning ron­gi pidur­dus­tee­kond on auto omast küm­me kor­da pikem.
  • Lisaks sil­ma­ga näh­ta­va­te­le füü­si­lis­te­le kah­jus­tus­te­le tekib auto ja ron­gi kok­ku­põr­kel raud­tee­üle­sõi­dul ka psüh­ho­loo­gi­li­ne, sot­siaal­ne ja majan­dus­lik kah­ju (pere­liik­me­te kao­tus, vedu­ri­ju­hi­le, ron­gi­rei­si­ja­te­le, pealt­nä­gi­ja­te­le ja ohv­ri­te­le teki­ta­tav psüh­ho­loo­gi­li­ne trau­ma, häi­red liik­lu­ses, ron­gi­de ja sõi­du­ki­te hilinemised…).

Täp­se­mat tea­vet käi­tu­mis­ju­his­te ja õppe­ma­ter­ja­li­de koh­ta leiab spet­siaal­selt vee­bi­le­helt www.ilcad.org

 

Toi­me­taja­le:
Umbes 1/3 Euroo­pa raud­tee­õn­ne­tus­test leia­vad aset raud­tee­üle­sõi­tu­del. Samas huk­kub neis õnne­tus­tes vaid 2% kõi­gist liik­lu­ses huk­ku­nu­test ning see­tõt­tu ei omis­ta­ta selle­le prob­lee­mi­le väl­jas­pool raud­tee­sek­to­ri suur tähtust.

On jul­gus­tav, et ILCAD-is osale­vad maan­tee- ja raud­tee­trans­por­di­or­ga­ni­sat­sioo­nid tead­vus­ta­vad oma jaga­tud vas­tu­tust ja nad on alus­ta­nud koos­tööd ühis­te üri­tus­te kor­ral­da­misel, mil­le eemär­giks on suu­ren­da­da ela­nik­kon­na tead­lik­kust õige käi­tu­mise koh­ta raud­tee­üle­sõi­tu­del ja nen­de läheduses.

Pal­jud neist orga­ni­sat­sioo­ni­dest on lii­tu­nud ka Euroo­pa Liidu alga­tu­sel sün­di­nud Euroo­pa Maan­teeo­hu­tus­har­ta­ga. Har­ta ees­mär­giks on aren­da­da konk­reet­seid tege­vu­si, hin­na­ta nen­de tule­mu­si ja suu­ren­da­da tead­lik­kust ühise koge­mus­te vahe­ta­mise kau­du, ees­mär­gi­ga vähen­da­da kogu Euroo­pas liik­lusõn­ne­tus­te ja neis huk­ku­nud ini­mes­te arvu, lisa­des samas indi­vi­duaal­se­te­le või kol­lek­tiiv­se­te­le jõu­pin­gu­tus­te­le Euroo­pa dimen­sioo­ni. Nüüd on meie üles­an­deks sõnu­mi või­ma­li­kult laial­da­ne edas­ta­mi­ne ning või­ma­li­kult pal­ju­de part­ne­ri­te kaa­sa­mi­ne nii maan­tee­sek­to­rist, vali­tus­asu­tus­te, raud­tee-ette­võ­te­te, raud­teeinf­ra­struk­tuu­ri­et­te­võt­ja­te, polit­sei­asu­tus­te kui ka raud­teeo­hu­tu­se­ga tege­le­va­te mit­te­tu­lun­dus­ühin­gu­te seast.

Kam­paa­niaga on prae­gu­seks ühi­ne­nud enam kui 40 rii­ki ning mit­meid Euroo­pa ja rah­vus­va­he­li­si raud­tee­or­ga­ni­sat­sioo­ne (CER, EIM, UIC), Ope­ra­tion Life­sa­ver, Auroo­pa Trans­por­di­ohu­tuse Nõu­ko­gu (ETSC), Euroo­pa Raud­tee­üle­sõi­tu­de Ohu­tus­foo­rum (ELCF), Euroo­pa Raud­tee­agen­tuur (ERA) ja ÜRO Majan­dus­ko­mis­jo­ni trans­por­di­di­vis­jon. Samu­ti löö­vad sel aas­tal kam­paa­nias kaa­sa Ladi­na-Amee­ri­ka Raud­tee­de Assot­siat­sioon (ALAF) ja Aust­raa­lia Raud­teeas­sot­siat­sioon, kuid ruu­mi jät­kub kind­las­ti veel paljudele.

 

Täien­dav infor­mat­sioon rah­vus­va­he­li­se üri­tu­se kohta:

  • Inter­na­tio­nal Union of Railways (UIC)
    Isa­bel­le Fon­ver­ne, Pro­jects Officer, Safe­ty & Interoperability
    T: + 33 1 44 49 20 91
    e‑mail: fonverne@uic.org
    Com­mu­nica­tion e‑mail: com@uic.org
  • Euro­pean Level Cros­sing Forum (ELCF)
    Alan Davies, Chair­man, T.: +44 20 3142 5371
    e‑mail: alan.davies@rssb.co.uk
  • Ope­ra­tion Life­sa­ver (OL)
    Tamo Vahe­mets, Cha­ri­man of OL Esto­nia T: +372 50 45112
    email: tamo@operationlifesaver.eu