Pressiteade: ILCAD 2012

PRESSITEADE

„Käi­tu raud­tee­üle­sõi­tu­del tur­va­li­selt!“

Rah­vus­va­he­li­ne raud­tee­üle­sõi­tu­de ohu­tus­päev (ILCAD – Inter­na­tio­nal Level Cros­sing Awa­re­ness Day) 7. juu­nil 2012

(Pariis, 7. juu­nil 2012)

Täna tähis­tab rah­vus­va­he­li­ne raud­tee­sek­tor nel­jan­dat Rah­vus­va­he­list raud­tee­üle­sõi­tu­de ohu­tus­päe­va (ILCAD), mis kes­ken­dub hari­dus­li­ke­le meet­me­te­le ning ohu­tu käi­tu­mise pro­pa­gee­ri­mise­le raud­tee­üle­sõi­tu­del ja nen­de lähe­duses. Ohu­tus­päev hõl­mab enam kui 42 rii­ki ning sel­le käi­gus edas­ta­tak­se ILCAD‑i ühist sõnu­mit: „Käi­tu raud­tee­üle­sõi­tu­del tur­va­li­selt!“. Lisaks ohu­tus­päe­va­le kor­ral­da­tak­se temaa­tili­si üri­tusi ka kogu aas­ta jook­sul.

 

Pole kaht­lus, et raud­tee­trans­port on üks ohu­tu­maid trans­por­di­lii­ke. Samas on tõsi ka see, et raud­tee ja maan­tee kok­ku­puu­te­punk­tis, raud­tee­üle­sõi­dul, tuleb kok­ku puu­tu­da suur­te ohu­tus­ris­ki­de­ga. Kõi­ge loo­gi­li­se­maks lahen­duseks oleks ühe­ta­san­di­lis­test raud­tee­üle­sõi­tu­dest vaba­ne­mi­ne, kuid see tooks pal­ju­des kohta­des kaa­sa ini­mes­te lii­ku­mis­või­ma­lus­te pii­ra­mise. Samu­ti ei ole sil­da­de või tun­ne­li­te ehi­ta­mi­ne tihe­dalt asus­ta­tud piir­kon­da­des sage­li või­ma­lik, see on äär­mi­selt kulu­kas (Euroo­pas 5–10 mil­jo­nit eurot) ning nõuab pal­ju aega. Raud­tee­üle­sõi­dud on koha­li­ke­le ela­ni­ke­le väga kasu­li­kud ja sage­li soo­vivad koha­li­kud või­mud nen­de säi­li­ta­mist.

Eri­ne­vad kam­paa­nia post­rid

 

Raud­tee­üle­sõi­tu­del liik­le­mi­ne on nii auto­ka­su­ta­ja­te­le kui ka jala­käi­ja­te­le tur­va­li­ne seni, kuni nad jär­givad 1968. aas­ta Vii­ni liik­lus­ohu­tus­alas­tes kon­vent­sioo­ni­des kõi­gi maa­il­ma rii­ki­de jaoks keh­tes­ta­tud liik­lus­mär­ke ja üle­sõi­du­sig­naa­le.

Euroo­pa Raud­tee­agen­tuu­ri (ERA) and­me­tel toi­mus 2010. aas­tal Euroo­pa Liidu raud­tee­üle­sõi­tu­del 619 õnne­tust, mil­les huk­kus 359 ini­mest (2009. aas­tal olid vas­ta­vad arvud 831 ja 405). Raud­tee­üle­sõi­tu­del toi­mu­nud õnne­tu­sed moo­dus­ta­sid 30% kõi­gist Euroo­pa raud­tee­õn­ne­tus­test ja 1,2% kõi­gist liik­lusõn­ne­tus­test. See­tõt­tu pee­tak­se­gi raud­tee­üle­sõi­tu­del toi­mu­nud õnne­tusi vähe­mo­lu­li­seks prob­lee­miks maan­tee­trans­por­di sei­su­ko­halt, kuid tohu­tuks prob­lee­miks raud­tee­trans­por­di jaoks.

Lisaks traa­gi­lis­te taga­jär­ge­de­ga õnne­tus­te­le raud­tee­üle­sõi­tu­del, leia­vad iga­päe­va­selt aset vahe­juh­tu­mid, mil­le taga­jär­jed võik­sid olla katast­roo­fi­li­sed, kui õnne­tu­sest napilt pää­se­nud sõi­du­au­to ase­mel oleks tege­mist bus­si või suu­re veo­ki­ga.

Pea 98% kõi­gist raud­tee­üle­sõi­tu­del toi­mu­nud õnne­tus­test (vähe­malt Euroo­pas) on põh­jus­ta­tud sõi­du­ki­juhti­de või jala­käi­ja­te vää­rast käi­tu­mi­sest ja liik­lu­se regu­lee­ri­mis­va­hen­di­te eira­mi­sest. Sage­li on tege­mist raud­tee­üle­sõi­tu­de lähis­tel ela­va­te ja töö­ta­va­te ini­mes­te­ga.

Ini­mes­te ris­ki­käi­tu­mi­ne raud­tee­üle­sõi­tu­del on tin­gi­tud mit­me­test põh­jus­test:

  • kii­rus­ta­mise tõt­tu (kool, töö, kok­ku­le­pi­tud koh­tu­mised), liik­le­jad mõt­le­vad: ”Ma lip­san läbi”, ”Ma ei jää kauemaks oota­ma”, ”Minu­ga see ei juh­tu”; tänu tut­ta­va­le olu­kor­ra­le: ”Ma üle­tan raud­teed siin mitu kor­da päe­vas”, ”Ma tean ron­gi­de sõi­du­graa­fi­kut”;
  • tähe­le­pa­nu haju­mi­ne: ”Ma ei pan­nud tähe­le”, ”Raa­dio, kisa­vad või nut­vad lap­sed juhti­sid mu tähe­le­pa­nu kõr­va­le”, mobiil­te­le­fo­ni või GPS-sead­me kasu­ta­mi­ne, kõr­va­klap­pi­de kand­mi­ne noo­re­ma põlv­kon­na puhul (muut­mas üha suu­re­maks prob­lee­miks);
  • füsio­loo­gi­li­sed põh­ju­sed nagu väsi­mus (kut­se­lis­tel auto­juhti­del), nar­koo­ti­lis­te aine­te või alko­ho­li tar­vi­ta­mi­ne. Euroo­pa Komis­jo­ni and­me­tel on 20% liik­lusõn­ne­tus­test tin­gi­tud  juhti­de üle­vä­si­mu­sest ning 25% auto juh­ti­mi­sest alko­ho­li või nar­koo­ti­lis­te aine­te mõju all.

Õnne­tu­sed leia­vad aset ka liik­lus­ees­kir­ja­de eira­mi­sest tule­ne­valt. Suu­ri­maks ris­ki­te­gu­riks nii raud­tee­üle­sõi­du­õn­ne­tus­te kui ka liik­lusõn­ne­tus­te puhul üldi­se­malt on kii­ru­se üle­ta­mi­ne. Euroo­pa Komis­jo­ni and­me­tel põh­jus­tab sõi­du­kii­ru­se üle­tai­ne 30% kõi­gist Euroo­pa Lii­dus toi­mu­nud liik­lusõn­ne­tus­test. Just see­tõt­tu ongi mõnin­ga­tes Euroo­pa rii­ki­des (Suurb­ri­tan­nia, Prant­sus­maa…) pai­gal­da­tud raud­tee­üle­sõi­tu­de­le kii­rus­kaa­me­rad. Arves­ta­ta­va­teks ris­ki­te­gu­ri­teks on ka sule­tud tõk­ke­puu­de vahelt läbi sõit­mi­ne ning üle tõk­ke­puu­de roni­mi­ne jala­käi­ja­te poolt.

Üle­sõi­du­õn­ne­tus­te taga­jär­jed on pika­aja­li­sed ja oma­vad suurt mõju ühis­kon­na­le (lähe­da­se või pere­liik­me kao­tus, nega­tiiv­ne mõju pere või töö­kol­lek­tii­vi toi­me­tu­le­ku­le, eluk­va­li­tee­di hal­ve­ne­mi­ne, vedu­ri­juhti­de trau­ma­järg­sed taga­jär­jed, mõju auto- ja ron­gi­sõit­ja­te­le, pealt­nä­gi­ja­te­le ning vigas­ta­tu­te­le, suu­red kulud ars­ti­abi­le jne).

Ühis­kond suh­tub raud­tee­üle­sõi­tu­del toi­mu­va­tes­se õnne­tus­tes­se endi­selt kui raud­tee prob­lee­mi, hoo­li­ma­ta tõen­di­test, et ena­mi­ku õnne­tus­te põh­jus­ta­jad on moo­tor­sõi­du­ki­te juhid. Oma nega­tiiv­set mõju aval­dab ka mee­dia­kä­sit­lus. Raud­tee­sek­tor ei tule sõi­du­ki­juhti­de ja jala­käi­ja­te poolt üle­sõi­tu­del teki­ta­tud ris­ki­de­ga toi­me ilma teis­te asja­osalis­te abi­ta. Kaas­taud peaksid ole­ma nii raud­tee- kui ka maan­tee­trans­por­di sek­tor, polit­sei, liik­le­jad ning nei­le juhi­lu­ba­de väl­jas­ta­jad, samu­ti ka jala­käi­jad ja rat­tu­rid.

Lisaks tava­pä­ras­te­le inse­ne­ri­la­hen­dus­te­le võib ohu­tus­olu­kor­ra paren­da­miseks kasu­ta­da ka sel­li­seid meet­meid nagu satel­liit­na­vi­gat­sioo­ni­sead­me­te poolt edas­ta­ta­vad hoia­tu­sed üle­sõi­du­kohta­dest (Suurb­ri­tan­nia, Prant­sus­maa jne) või üle­sõi­du­kohta­de­le lähe­ne­va­te ron­gi­de poolt auto­de­le saa­de­ta­vad sig­naa­lid (kat­se­ta­tak­se Aust­raa­lias).

Ala­hin­da­ma­ta kõi­ge ees­pool­kir­jel­da­tu olu­li­sust, jääb võt­me­kü­si­mu­seks siis­ki ini­mes­te endi käi­tu­mi­ne. Just see­tõt­tu on Rah­vus­va­he­li­ne raud­tee­üle­sõi­tu­de ohu­tus­päe­val olu­li­ne roll üle­sõi­du­ka­su­ta­ja­te tea­vi­ta­misel ohtu­dest, mil­le­ga nad liik­lus­ees­kir­ju eira­tes sil­mit­si sei­sa­vad ning ris­ki­dest, mil­le­ga nad ei sea ohtu vaid ise­en­nast vaid ka kaas­sõit­ja­id, raud­tee­töö­ta­ja­id ja ron­gi­rei­si­ja­id.

 

Kas tead­si­te, et:

  • Ron­gi kaal võib ula­tu­da 1500 ton­ni­ni ja sel­le pidur­dus­tee­kond on küm­me kor­da pikem kui sõi­du­au­tol.
  • 90 km/h lii­ku­va rongi pidur­dus­tee­kon­naks on 800 meet­rit (või ron­gi kaa­lust ja kii­ru­sest sõl­tu­valt kuni 1200 meet­ri­te), samas kui sõi­du­au­to pea­tub 70 meet­riga.
  • RFF’i and­me­tel lõpeb 50% ron­gi ja sõi­duk kok­ku­põr­ge­test inimohvriga. „Tavalis­te liik­lusõn­ne­tus­te“ puhul on see näi­ta­ja 5%.
  • Maa­il­ma Ter­vis­hoiu­or­ga­ni­sat­sioo­ni and­me­tel kao­ta­vad rii­gid liik­lusõn­ne­tus­te taga­jär­jel 1–2% oma sise­mai­sest kogu­too­dan­gust (suu­re sis­se­tu­le­ku­ga rii­ki­des).
  • Pärast ILCAD‑i part­ne­ri­te astu­tud sam­me raud­tee­üle­sõi­tu­de ohu­tuse paren­da­miseks pare­ma­te inse­ne­ri­la­hen­dus­te väl­ja­töö­ta­mise, ris­ki­de maan­da­mise ning teavitust—ja järe­le­val­ve tõhus­ta­mise kau­du, on üle­sõi­du­õn­ne­tus­te ja neis huk­ku­nud ini­mes­te arv vas­ta­va­tes rii­ki­des olu­li­selt vähe­ne­nud. Mõnin­gad näi­ted: Ope­ra­tion Life­sa­ver inc. U.S.A, ala­tes 1972: — 84% vähem kok­ku­põr­keid; Ope­ra­tion Life­sa­ver Cana­da, ala­tes 1980: — 75% vähem kok­ku­põr­keid; RFF, Prant­sus­maa, ala­tes 2000: — 50% vähem kok­ku­põr­keid; REFER, Por­tu­gal, ala­tes 1999: — 84% vähem kok­ku­põr­keid.
  • 7 juu­nil kell 16.00 – 17.15 (Ees­ti aeg +1h) toi­mub RFF pea­kor­te­ris Parii­sis rah­vus­va­he­li­ne kon­ve­rents. Ohu­tus­päe­va ava­üri­tu­sel kõne­le­vad RFF‑i pre­si­dent Hubert du Mes­nil, UIC tegev­juht Jean-Pier­re Loubi­noux, tei­sed maan­tee- ning raud­tee­trans­por­di­sek­to­ri­te esin­da­jad, enne­tus­töö­ga tege­le­jad ja eks­per­did üle kogu maa­il­ma. Kon­ve­rent­si on vee­bi­üle­kan­de­na või­ma­lik jälgida ka teis­tes maa­il­ma rii­ki­des.

Üri­tu­se­le eel­neb pres­si­kon­ve­rents.

 

Mär­kus toi­me­ta­ja­te­le:

Alga­tu­se­ga on ühi­ne­nud 42 rii­ki, Euroo­pa ja rah­vus­va­he­li­sed raud­tee­or­ga­ni­sat­sioo­nid (UIC, CER, EIM), Ope­ra­tion Life­sa­ver, Euroo­pa Trans­por­di­ohu­tuse Nõu­ko­gu (ETSC), Euroo­pa Raud­tee­üle­sõi­tu­de Foo­rum (ELCF), Euroo­pa Raud­tee­agen­tuur (ERA) ja ÜRO Majan­dus­ko­mis­jo­ni trans­por­di­di­vis­jon. Samu­ti löö­vad kam­paa­nias aktiiv­selt kaa­sa Ladi­na Amee­ri­ka Raud­tee­de Assot­siat­sioon (ALAF), Aust­raa­lia ja Aasia Raud­tee­de Assot­siat­sioon (ARA) ja Amee­ri­ka Raud­tee­de Assot­siat­sioon (AAR). Ruu­mi jätkuks aga veel pal­ju­de­le teis­te­le­gi.

Euroo­pa Komis­jon ja UNECE on väl­ja kuu­lu­ta­nud liik­lus­ohu­tus­de­kaa­di, mil­le ees­mär­giks on vähen­da­da liik­lusõn­ne­tus­te, neis huk­ku­nu­te ja vigas­ta­tu­te arvu nii Euroo­pa Lii­dus kui ka teis­tes maa­il­ma rii­ki­des. ELCF, UIC ja ILCAD‑i part­ne­rid all­kir­jas­ta­sid 2009. aas­tal Euroo­pa Raud­teeo­hu­tus­har­ta, mil­les ette­võt­ted, riik­li­kud ins­ti­tut­sioo­nid, ühin­gud ja tea­dus­asu­tused toe­ta­vad Euroo­pa Lii­tu liik­lus­ohu­tus­alas­te ees­mär­ki­de saa­vu­ta­misel konk­reet­se­te sam­mu­de kau­du liik­lus­ohu­tuse paren­da­miseks ning idee­de ja koge­mus­te vahe­ta­miseks. ILCAD’ile anti ka õigus kasu­ta­da oma kam­paa­nia­tes UNECE 2011–2020 Liik­lus­ohu­tus­de­kaa­di logo.

UIC kor­ral­das ka tei­se üle­maa­ilm­se raud­tee­üle­sõi­tu­de ohu­tuse tee­ma­li­se las­te­joo­nis­tus­te võist­luse, kuhu lae­kus üle 400 töö. Pari­mad tööd pan­nak­se väl­ja ILCAD’i kam­paa­nia­te ja teis­te üle­sõi­du­ohu­tuse­le kes­ken­du­va­te üri­tus­te käi­gus. ILCAD 2012 tar­beks too­de­ti ka uus videok­lipp.

Lis­a­in­for­mat­sioo­ni leia­te ILCAD’i kodu­le­helt www.ilcad.org

 

Kon­tak­tid: