TTJA hoiatab: raudtee pole pildistamiseks

Vii­ma­sel ajal on sage­ne­nud sot­siaal­mee­dias, aja­leh­te­des ja tele­vi­sioo­nis levivad kaad­rid, mis kuju­ta­vad ini­mest vii­bi­mas kas raud­teel või sel­le oht­li­kus lähe­duses. Tar­bi­ja­kait­se ja Teh­ni­li­se Järel­val­ve Amet (TTJA) paneb ini­mes­te­le süda­me­le mit­te käia raud­tee­del posee­ri­mas, pil­dis­ta­mas ja fil­mi­mas, kui­võrd sealt edasi on õnne­tus­te­ni vaid üks samm. Kok­ku on Ees­ti raud­tee­del täna­vu juh­tu­nud seit­se õnne­tust, mida on vähem kui mullu.

„Õnneks pole üks­ki täna­vus­test õnne­tus­test seo­tud raud­tee­del posee­ri­mi­se­ga, kuid reaal­ne oht on sel­leks ole­mas,“ sõnas TTJA trans­por­di­osa­kon­na juha­ta­ja Hei­go Saa­re.  „Näi­teks on meieni jõud­nud pos­ti­tu­sed, kus fotograa­fid jaga­vad klien­ti­dest raud­teel teh­tud foto­sid või rek­laa­mi­tak­se ette­võt­te too­teid pil­di­ga, kus modell sei­sab keset raud­teed. Tao­li­ne käi­tu­mi­ne on vas­tu­olus ohu­tu liik­lus­käi­tu­mise põhi­mõ­te­te­ga. Raud­teel pil­dis­ta­des või filmi­des paneb ennast tead­li­kult ohtu ini­me­ne, kes tege­vust jääd­vus­tab ning ka ini­me­ne, keda jäädvustatakse.“

Sage­li unus­ta­tak­se ära, et lisaks sõi­du­plaa­ni jär­gi sõit­va­te­le rei­si­ron­gi­de­le võivad raud­teel lii­ku­da ka kau­ba­ron­gid ja raud­tee eri­vee­re­mid. Samu­ti võib rong oota­ma­tult läbi sõi­ta ajal ja kohas, kus iga­päe­va­selt ron­gid ei liigu.

Raud­teeo­hu­tu­se­ga tege­le­va MTÜ Ope­ra­tion Life­sa­ver Esto­nia juha­tu­se esi­mees Tamo Vahe­mets kin­ni­tas, et orga­ni­sat­sioon on haka­nud tava­pä­ra­semast suu­re­mal hul­gal pöör­du­mi­si raud­tee­del pil­dis­ta­mise ja fil­mi­mise osas.  „Üha sage­da­mi­ni lae­kub minu post­kas­ti mär­gu­kir­ju koos vii­de­te­ga pilti­de­le ja video­de­le raud­teel posee­ri­mise koh­ta. Tea­ta­ja­teks on nii meie enda tähe­le­pa­ne­lik vaba­taht­li­ke raud­teeo­hu­tus­saa­di­ku­te võr­gus­tik kui ka meiega mit­te seo­tud inimesed.“
Vahe­mets kii­tis ini­mes­te tähe­le­pa­ne­lik­kust, kes foto­sid mär­ka­vad ja sel­lest tea­da anna­vad. Tih­ti on tea­ta­jaks ka pos­ti­tu­se tei­nud isi­ku lähe­da­ne või tut­tav, keda tege­vus häi­rib. „Võta­me isi­ku­te­ga per­so­naal­selt ühen­dust ja sel­gi­ta­me sel­li­se visuaali­de val­mis­ta­mi­se­ga kaas­ne­vaid ohte ja sõnu­meid, mida toi­me­pan­dud väär­teo­ga ava­lik­ku­se­le esi­ta­tak­se. Reeg­li­na on isi­kud, kel­le­ga ole­me ves­tel­nud, tee­ma tõsi­dust mõist­nud ning tun­nis­ta­nud, et pil­dis­ta­mise või fil­mi­mise ajal nad ei mõel­nud selle­le, et tege­mist võiks olla oht­li­ku ja sea­dust rik­ku­va tege­vu­se­ga,“ lisas Vahemets.

Vii­ma­se kol­me aas­ta võrd­lu­ses on õnne­tus­te ja sur­ma­de arv raud­tee­del aas­ta-aas­ta­lt vähe­ne­nud. Kok­ku on raud­teel täna­vu toi­mu­nud 9 õnne­tus­juh­tu­mit, neist 7 otsa­sõi­tu liik­le­ja­te­le. Nen­de juh­tu­mi­te taga­jär­jel on huk­ku­nud 4 ini­mest ning vigas­ta­da saa­nud 3. 2019. aas­tal oli kok­ku 17 õnne­tus­juh­tu­mit. Nen­de juh­tu­mi­te taga­jär­jel huk­kus 7 ja vigas­ta­da sai 7.  Juh­tu­mi­test 11 olid otsa­sõi­dud liik­le­ja­te­le, kus huk­kus 7 ja vigas­ta­da sai 7.  2018. aas­ta kok­ku 32 õnne­tus­juh­tu­mit. Nen­de juh­tu­mi­te taga­jär­jel huk­kus 13 ja vigas­ta­da sai 17. Juh­tu­mi­test 16 olid otsa­sõi­dud liik­le­ja­te­le, kus huk­kus 11 ja vigas­ta­da sai 5.