Page 3 - Raudteeliiklusõnnetuste 2021. a ohutusjuurdluste aastaaruanne

Eessõna
Eestis jõustati Riigikogu poolt vastu võetud „Raudteeseaduse“ uus versioon 31. märtsist 2004. Nii said seadustatud „Raudteede ohutuse direktiivi“ 2004/49/EÜ sätted Eesti õigusruumis. Samast kuupäevast moodustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonnas raudteeõnnetuste uurimisüksus. Sellega oli nii õiguslikult kui ka organisatsiooniliselt pandud alus raudteeõnnetuste ohutusjuurdluste läbiviimiseks vabariigis. Kriisireguleerimise osakonnas oli olemas juba lennuõnnetuste uurimisüksus ja hiljem lisandus ka laevaõnnetuste uurimisüksus.
Kriisireguleerimise osakonna transpordiõnnetuste uurimisüksuste baasil moodustati 1. jaanuarist 2012 ühtne multimodaalne Ohutusjuurdluse Keskus (OJK). OJK täidab ohutusjuurdlusasutuse ülesandeid ja korraldab laeva-, lennu- ning raudteeõnnetuste ning intsidentide ohutusjuurdlusi.
Järjekordsed muudatused „Raudteeseaduses“ jõustusid 31. oktoobril 2020, millega kohaldati Eesti õigusruumi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta. Eestis loetakse raudteeohutust mõjutavateks juhtumiteks tõsist õnnetusjuhtumit, õnnetusjuhtumit ja vahejuhtumit. Esitatud loetelu on vastav raudteeohutust mõjutavate juhtumite liigitusele direktiivis raudteeohutuse kohta. Ohutusjuurdluste läbiviimine toimub sõltumatult ükskõik millisest teisest sama juhtumi uurimisest. Ohutusjuurdluse korraldamiseks on kehtestatud ohutusdirektiiviga kooskõlas olevad siseriiklikud õigusaktid.
Aruandlusaasta jooksul hakkas Covid-19 negatiivsetest mõjudest raudteeliikluse intensiivsus taastuma. Raudteeliikluse intensiivsuse tõusuga ilmneb sama tendents ohutusrikkumist kajastavate näitajatega. Käsitletava aasta jooksul ei toimunud ühtegi tõsist raudteeliiklusõnnetust ega ühtegi õnnetust ja vahejuhtumit, mille kohta oleks pidanud korraldama ohutusjuurdluse. OJK menetles kõiki talle teada antud juhtumeid.
3
Aastaaruanne 2021