Page 20 - Raudteeliiklusõnnetuste 2023. a ohutusjuurdluste aastaaruanne

juhatajale ettepanekuga alustada või mitte alustada ohutusjuurdlus. Kui vajaliku täpsustava lisateabe hankimine nõuab rohkem aega, siis teeb ametnik OJK juhajale ettepaneku juurdluse alustamisotsuse edasilükkamiseks. Sündmuskohale mineku vajadus otsustatakse esialgse suulise teate alusel. Kui juhtum osutub suulise esmateate põhjal tõsiseks, siis teatab ametnik sellest OJK juhatajale telefoni teel koheselt, muudel juhtudel piirdub edastatud meiliga. Saadud teadete üle peab raudteeõnnetuste ohutusjuurdluste eest vastutav ametnik arvestust. Ta kogub ja säilitab kontsentreeritud teabe tabelina oma andmebaasis. Vajadusel kontakteeruvad ohutusjuurdlust teostav ametnik ja OJK juhataja esmaste asjaolude täpsustamiseks korduvalt. Juhataja seisukoht raudteeõnnetuste uurimisega tegelevale ametnikule on ohutusjuurdluse alustamise kohta lõplik ja kohustuslik.
Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi või vahejuhtumi ohutusjuurdluse alustamine otsustatakse kahe kuu jooksul pärast juhtumi kohta teate kättesaamist. Ajaline kriteerium Ohutusjuurdluse algatamisotsuse tegemiseks on sätestatud „Raudteeseaduses“ §50 lõikes 5, mis lähtub direktiivist 2016/798 raudteeohutuse kohta. Hiljemalt nädal peale ohutusjuurdluse alustamisotsuse vastuvõtmist edastab raudteeõnnetuste uurija vormikohase teabe Euroopa Raudteeametile (ERA). Vorm teabe edastamiseks on kehtestatud ERA poolt. ERA teavitamiskohustus on sätestatud „Raudteeseaduse“ §50 lõikega 7. Seni ei ole Eesti kordagi ületanud Euroopa Raudteeametit ohutusjuurdluse alustamise teavitamisest kehtestatud tähtaega.
Kõigi Ohutusjuurdluse Keskuse poolt korraldatud erinevate transpordiliikide õnnetus- ja vahejuhtumite ohutusjuurdlused toimuvad ühtse multimodaalse lähenemisviisi alusel. Ühtne lähenemisviis on määratletud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 72 „Ohutusjuurdluse kord“ ja selle alusel OJK juhataja kinnitatud töökorraldusliku „Ohutusjuurdluse käsiraamatuga“. Käsiraamat koosneb ühisest üldosast ja lisadest, mis võivad olla ühised kõigile kolmele transpordivaldkonnale või ainult valdkonnaspetsiifikat arvestav.
Kogu ohutusjuurdluse korraldab valdkonnapõhine uurimisala ametnik - vanemuurija, kes täidab sel ajal juhtivuurija ülesandeid. Juhtivuurija teavitab kõiki asjaosalisi ohutusjuurdluse alustamisest ja kavandab visandi selle läbiviimiseks. Ta võib teha ohutusjuurdluse käigus visandisse muudatusi ja täpsustusi, kuid vastutab tervenisti kogu ohutusjuurdluse läbiviimise ja selle kvaliteedi ning nõuetega vastavuse eest. Juhtivuurija korraldab andmete ja asitõendite kogumise, säilitamise, analüüsimise, ekspertiiside tellimise samuti suhtlemise kõigi vajalike isikute ja organisatsioonidega. Juhtivuurija korraldab ja teostab kõik vajalikud uurimistegevusega seotud toimingud. Vajadusel võib eriti tõsiste õnnetusjuhtumite korral Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja moodustada ohutusjuurdluse läbiviimiseks komisjoni. Komisjoni moodustamiseks on välja töötatud sellekohane vorm. Tööjaotuse komisjoni liikmete vahel ja kavandatavad uurimissuunad otsustab komisjon.
Ohutusjuurdluse Keskus koostas 2023. a sügisel eri transpordivaldkondade jaoks mittekoosseisuliste ekspertide nimekirja. Selleks töötati välja töökorralduslik
20
Aastaaruanne 2023