Page 44 - OLE aastaraamat 2013

Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on vigastussuremus Eestis väga suur. Vigastussurm on üks sagedasem surma põhjus nii laste kui ka parimas tööeas meeste ja naiste hulgas. Skandinaavia ja teiste maade kogemused näitavad, et enamik vigastusi on välditavad.
Turvaline kogukond on paikkond (küla, vald, linn, maakond), kus on teadvustatud õnnetuste ja vigastuste ohud, potentsiaalsed ohtude allikad
ja keskkonna riskitegurid ning kus teadlikult ja koordineeritult tegeldakse väliskeskkonnast põhjustatud vigastuste (surmajuhtumite)
arvukuse vähendamisega. Turvaline kogukond püüab ühendada kohaliku elanikkonna, majanduse ja keskkonna tervise ja turvalisusega.
Rahvusvahelise turvaliste
kogukondade võrgustiku ajalugu
42 ulatub 1980ndatesse aastatesse. 1989.
aastal tunnustati esimese turvalise kogukonnana Rootsis Lidköping. Tänaseks on rahvusvahelise võrgustiku liikmeid üle 300, need asuvad üle maailma kõigil kontinentidel. 1989. aastal võeti Stockholmis vastu turvaliste kogukondade manifest (Manifesto for Safe Communities), mille kohaselt on kõigil inimestel võrdne õigus tervisele ja turvalisusele. Sellel väitel põhineb turvaliste kogukondade
võrgustiku missioon. Eestist on senini võrgustikuga ühinenud Viljandimaa, Rapla ja Lääne maakonnad.
Turvaliste kogukondade rahvusvahelise võrgustiku indikaatorid on:
• Teemakohase töö juhatamine läbi intersektoraalse koostöö;
• Pikaajaliselt toimivad kõiki vanusrühmi katvad programmid (turvaline transport, olme ja vaba aja turvalisus, laste ja eakate turvalisus, töökeskkonna turvalisus, õnnetusjuhtumite ennetus, suitsiidide ennetus, valmisolek katastroofideks);
• Programmid riskirühmadele (madala sissetulekuga isikud, vähemusrahvused ja nende kaasatus, lapsed, naised, vanemaealised, erivajadustega inimesed, kodutud);
• Programmid, millised dokumenteerivad õnnetusjuhtumite esinemissagedust ja põhjuseid (statistika ja analüüs);
• Kavandatud programmide elluviimine ja tulemuste hindamine;
• Osalus riiklikes ja rahvusvahelistes
turvaliste kogukondade võrgustikes.
2009. aastal loodi Tallinna Tervisekoalitsioon. Tervisekoalitsiooni otsusega 3. veebruarist 2010
alustati ettevalmistusi liitumiseks rahvusvahelise turvaliste kogukondade võrgustikuga, toetudes Tallinna rahvastiku tervise arengukavas sätestatud strateegilisle suunale: tervise säilimist ja arenemist soodustava elu- ja töökeskkonna tagamine.
Tallinn esitas rahvusvahelisele sertifitseerimiskeskusele taotluse võrgustikuga liitumiseks 2010. aastal. Taotlus sisaldab eelpoolnimetatud indikaatorite täpset kirjeldust.
Loodud on turvalise kogukonna juhtrühm ja töörühm, milles
osalevad esindajad järgmistest asutustest ja organisatsioonidest: Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Tallinna Kommunaalamet, Tallinna Haridusamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Keskkonnaamet, Tallinna Munitsipaalpolitseiamet, Põhja päästekeskus, Maanteeamet, MTÜ Puruvanakesed, Põhja Prefektuur, Eesti Punase Risti Tallinna Selts, MTÜ Eesti Naabrivalve, Operation Lifesaver Estonia, Põhja-Eesti Pommirühm, SA
Safe Community - koostöös
peitub jõud!
Ene Tomberg
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Tervishoiuosakonna juhataja
Safe Community programmi juht
OLE on olnud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti pikaaegne koostööpartner erinevate vigastuste/traumade ennetustegevuste elluviimisel. Tõhusa panuse andis OLE Tallinna linna rahvusvahelise Safe Community võrgustikuga liitumise ettevalmistuse protsessi.
Operation Lifesaver Estonia aastaaruanne 2013
Koostööpartnerid