Page 16 - Raudteeliiklusõnnetuste aastaaruanne 2015

Ohutusjuurdluse Keskuse kohta kehtib ühtne multimodaalne lähenemisviis laeva-, lennu- ja raudteeõnnetuste korraldamiseks, mis on sätestatud ministri määruses „Ohutusjuurdluse kord“. Ministri määruse alusel on OJK juhataja poolt kinnitatud ametnike koostatud töökorralduslik „Ohutusjuurdluse käsiraamat“. Ohutusjuurdlust juhib ja selle eduka läbiviimise eest vastutab tavapäraselt vastava transpordivaldkonna juhtivuurija. Juhtivuurija peab õnnetuspaigal oma menetlemise võimalikult kiiresti läbi viima, et mitte pikendada rongiliikluse taasavamise protsessi. Ohutusjuurdluse alustamisotsuse langetamise järel teavitab juhtivuurija sellest kõiki asjaosalisi, koostab juurdluse läbiviimise kava ja asub seda täitma. Juhtivuurija korraldab nii andmete ja asitõendite, kogumise, säilitamise, analüüsimise ning ekspertiiside tellimise kui ka kõigi muude vajalike toimingute läbiviimise.
Juhtivuurija suhtleb erinevaid kommunikatsioonimeetodeid ja -vahendeid kasutades nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikutega. Esimesteks on tavaliselt kannatanud ja nende sugulased. Juhtumi põhjuste ja eriti muude täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks on juhtivuurija aktiivne pool koostöös riigi- ja omavalitsuse asutustega, ettevõtete ja organisatsioonidega. Suuliselt edastatud olulisim info salvestatakse, kirjalik teave säilib ettenähtud korra järgi dokumendihaldussüsteemis. Raudtee-ettevõtjad säilitavad ohutusjuurdlusest teada saades kõik asitõendid ja esemete detailid, tehnilised sõlmed, dokumendid ja infosalvestusseadmete salvestised ning muu teabe, mis võib juhtumi põhjuste väljaselgitamisel oluliseks osutuda. Juhtivuurija nõudmisel tuleb need talle esitada. Üldjuhul väljastab ohutusjuurdluse kohta teavet juhtivuurija, kuid eelneva kokkuleppe korral võib seda teha ka komisjoni liige või OJK juhataja. Ohutusjuurdluse käigus ilmneva püsivalt kõrge riski olemasolul tehakse Ohutusjuurdluse Keskuse nimel ohuhoiatus, mis edastatakse asjaosalistele ja Euroopa Raudteeagentuurile.
Ohutusjuurdluse käigus tagatakse kõigi asjasse puutuvate isikute ja osapoolte ärakuulamine, et kindlustada ohutusjuurdluse korraldamine nii avalikult kui võimalik. Juhtivuurija pöördub selleks asjassepuutuvate ettevõtjate ja juhtumiga seotuse olemasolul teise liikmesriigi ohutusasutuse, kannatanute, nende sugulaste, kahjustatud vara omanike, tootjate, päästeasutuse, kindlustusfirma, töötajate ja reisijate esindajate poole juhtumist nende arvamuse teadasaamiseks ja soovi korral hoiakute, suhtumiste ja arusaamade väljendamiseks ohutusjuurdluse ja selle tulemuste kohta. Ohutusjuurdlusega seotud asjaolude ja käigu avalikustamine juhtivuurija poolt on lubatud määrani, mis ei ohusta juhtumi põhjuste kindlakstegemist ja ohutuse tõstmiseks kavandatud soovituste väljatöötamist. „Avaliku teabe seadusega“ kehtestatud juurdepääsu piiranguga teavet ei avalikustata ei juurdluse käigus ega peale selle lõppu.
Eestis 2004. aastast alates läbi viidud kõik ohutusjuurdlused on mahtunud ettenähtud üheaastase ajalimiidi piiresse. Lõpparuande asemel koostatakse vahearuanne, kui ohutusjuurdlus ei peaks selle aja jooksul lõppema. Ohutusjuurdluse aruande õigeaegse ja formaadikohase valmimise tagab juhtivuurija.
16
Aastaaruanne 2015