Page 6 - Raudteeliiklusõnnetuste aastaaruanne 2015

ministeeriumil puudub õigus anda OJK-le korraldusi ja ülesandeid, mis seavad ohtu ohutusjuurdluse sõltumatuse. Samuti puudub ministeeriumil õigus nõuda OJK-lt infot, mille avaldamine seab ohtu ohutusjuurdluse sõltumatuse ja mis võib kahjustada käimasolevaid ja tulevasi ohutusjuurdluseid. Ministeeriumi tugiteenuste kasutamisel juhindub OJK tugiteenuseid pakkuvate osakondade põhimäärustest ja tugiteenuseid reguleerivatest eeskirjadest.
Ohutusjuurdluse Keskus on moodustatud alalise, kuid eriõigusi omava struktuuriüksusena, milles raudteeõnnetuste ohutusjuurdluse korraldamise eest vastutav ametnik täidab juurdluse läbiviimisel juhtivuurija ülesandeid. Ohutusjuurdluse Keskuse organisatsioon, õiguslik struktuur ja otsustamisprotsess ei sõltu ühestki raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjast, raudtee-ettevõtjast, maksude sissenõudmise asutusest, jaotusasutusest ega teavitatud asutusest ega ühestki poolest, kelle huvid võiksid sattuda konflikti OJK-le usaldatud ülesannetega. Ta on funktsionaalselt sõltumatu ohutusasutusest ja raudteid reguleerivast asutusest. Nende tingimuste täitmisega on saavutatud OJK sõltumatuse taseme vastavus „Raudteede ohutuse direktiivi“ 2004/49/EÜ artiklis 21 sätestatuga.
Raudteeõnnetuste ja vahejuhtumite korraldamine on sätestatud „Raudteeseaduses“ ja sellega seotud ning kooskõlas olevates õigusaktides. Seaduse paragrahvid 42 „Õnnetusjuhtumi, tõsise õnnetusjuhtumi ja vahejuhtumi ohutusjuurdlus“ ja 43 „Ohutusjuurdlusega seonduvad aruanded“ on siseriiklikult kaks kõige olulisemat spetsiifilist ohutusjuurdluse olemust õiguslikust aspektist kirjeldavat paragrahvi. Ohutusjuurdluse objekti määratleb sama seaduse paragrahv 40 „Raudteeohutust mõjutav juhtum“. Seaduses on esitatud volitusnorm kahe ohutusjuurdluse korraldamist mõjutava määruse kehtestamiseks, milleks on 06.04.2014 jõustunud „Ohutusjuurdluse kord“ ja „Õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist ja vahejuhtumist teavitamise kord ning kirjaliku teate ja ettekande vorm“. Raudteeõnnetuste ohutusjuurdluse läbiviimiseks vajaliku seadusandliku raamistiku juurde kuulub ka 15.10.2014 majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga nr 14-0320 kinnitatud „Ohutusjuurdluse Keskuse põhimäärus“.
Ohutusjuurdluse Keskuse viivitamata teavitamine õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist või vahejuhtumist on tehtud ülesandeks raudteeinfrastruktuuri- ettevõtjatele või muudele raudteeinfrastruktuuri valdajatele ja raudteeveo-ettevõtjatele „Raudteeseaduse“ § 42 lõikega 31. Ohutusjuurdluse Keskuse juhtumitest teavitamine on täpsustatud 06.04.2014 jõustunud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 26 „Õnnetusjuhtumist, tõsisest õnnetusjuhtumist ja vahejuhtumist teavitamise kord ning kirjaliku teate ja ettekande vorm“. Kohese esmateate juhtumist edastab ettevõtja määruse § 2 lõike 1 kohaselt Ohutusjuurdluse Keskusele avalikustatud sidevahendi kaudu. Sama ettevõtja esitab määruse lisas esitatud vormikohase teate OJK-le kolme tööpäeva jooksul. Vahejuhtumist teatavad samad ettevõtjad määruse § 2 lõike 2 kohaselt samuti viivitamata e-posti aadressi kaudu. Määruse lisas toodud vormikohase kirjaliku ettekande vahejuhtumi kohta esitab ettevõtja samuti kolme tööpäeva jooksul vaid OJK soovil täiendavat teavet saada.
6
Aastaaruanne 2015