Slide

Raudteeohtuse õppematerjalid

Õppe­ma­ter­jal III koo­li­ast­me­le

Koos­ta­jad: Juta Jaa­ni, Diana Haak ja Jaa­ni­ka Pik­sööt

Õppe­ma­ter­ja­li­de auto­rid: 
Hal­li­ki Har­ro-Loit (TÜ ühis­kon­na­tea­dus­te ins­ti­tuut) Mar­gus Meius, Trii­nu Uibo­leht, Kris­tel Kün­nap (Teh­ni­li­se Järe­le­val­ve Amet) Tamo Vahe­mets ja Ain Saa­re (Ope­ra­tion Life­sa­ver Esto­nia) Juta Koks, Tee­le Trei­berg ja Kari­na Mih­kel­son (Tar­tu Üli­koo­li hari­dus­tea­dus­te ins­tituu­di üli­õpi­lased).

Õppe­ma­ter­jal on val­mi­nud Teh­ni­li­se Järe­le­val­ve Ame­ti toe­tu­sel.

Auto­ri­õi­gus: 
kogu­mi­ku auto­rid, Teh­ni­li­se Järe­le­val­ve Amet, Ope­ra­tion Life­sa­ver Esto­nia.

2016

Enne õppe­ma­ter­ja­li­de kasu­ta­mist oleks soo­vi­tav kaar­dis­ta­da õpe­ta­ta­va klas­si õpi­las­te raud­teeo­hu­tuse ala­ne käi­tu­mi­ne, tead­mised ja hoia­kud ning koo­li ümb­rit­sev liik­lus­kesk­kond. Tule­mus­test läh­tu­des tuleks vali­da antud õppe­komp­lek­tist just need tee­mad, kus õpi­las­te tead­mised, hoia­kud või käi­tu­mi­ne vaja­vad muut­mist ja/või mil­lis­te liik­lus­oh­tu­de­ga antud õpi­lased võivad koo­li ümb­ru­ses kok­ku puu­tu­da.

Teh­ni­li­se Järe­le­val­ve Ame­ti and­me­tel toi­mus 2015. aas­tal kok­ku 19 raud­tee­õn­ne­tust, neist 5 olid maan­tee­sõi­du­ki ja ron­gi kok­ku­põr­ked ning 14 otsa­sõi­dud raud­teel vii­bi­nud ini­mes­te­le. Hoo­le­tu­sest ning liik­lus­reeg­li­te eira­mi­sest tin­gi­tud, traa­gi­lis­te taga­jär­ge­de­ga otsa­sõi­te on jät­ku­valt pal­ju – huk­ku­nuid oli 9 ning vigas­ta­tuid 5. Õnne­tus­te põh­jus­te ana­lüüs näi­tab, et oht­li­ke olu­kor­da­de ja traa­gi­lis­te taga­jär­ge­de väl­ti­miseks pea­vad ennekõi­ke liik­le­jad oma liik­lus­käi­tu­mist paren­da­ma ning tead­vus­ta­ma, et raud­tee on kõr­gen­da­tud ris­kiga piir­kond (Ületuskohad…2015;  vt link).

Teh­ni­li­se Järe­le­val­ve Amet koos­töös Tar­tu Üli­koo­li ja MTÜ Ope­ra­tion Life­sa­ver Esto­niaga on koos­ta­nud õppe­ma­ter­ja­li, mil­le ees­mär­giks on kujun­da­da õpi­las­te tead­mi­si, hoia­kuid ja käi­tu­mist raud­teeo­hu­tuse vald­kon­nas.

Õppe­ma­ter­ja­lid on kavan­da­tud ter­vi­ku­na, st et nen­de kasu­ta­mise järg­selt peaksid õpi­lased saa­vu­ta­ma tee­ma­le püs­ti­ta­tud ees­mär­gid, kuid võib kasu­ta­da ka üksi­kuid õppe­te­ge­vu­si eral­di. Siis tuleks sil­mas pida­da asja­olu, et õpi­lased saak­sid kät­te kõik olu­li­sed raud­teeo­hu­tust puu­du­ta­vad tead­mised, har­ju­ta­nud vaja­lik­ke oskusi ja kujun­da­tud soo­vi­tud hoia­kuid.

Õppe­ma­ter­ja­lid on lõi­mi­tud aine­õp­pe­ga, mis või­mal­dab õpe­ta­jal raud­teeo­hu­tuse tee­ma­ga tege­le­da tun­ni raa­mes. Iga õppe­te­ge­vu­se lõpp­e­des tuleks käsit­le­tud tee­ma võt­ta kok­ku nt aru­te­lu­ga, et kin­nis­ta­da saa­dud olu­li­ne tea­ve.

Pärast pla­nee­ri­tud õppe­te­ge­vus­te läbi­vii­mist on soo­vi­tav kont­rol­li­da, kas on saa­vu­ta­tud soo­vi­tud õpi­tu­le­mu­sed, st et õppe­te­ge­vu­se käi­gus on muu­tu­nud õpi­las­te tead­mised, hoia­kud ja käi­tu­mi­ne raud­teeo­hu­tuse vald­kon­nas. Saa­vu­ta­tud tule­mu­si saaks kin­nis­ta­da või prob­leem­seks jää­nud käi­tu­mist saaks ümber kujun­da­da, lisa­des kas hoo­ajalis­tes­se või klas­si­vä­lis­tes­se üri­tus­tes­se nagu nt klas­si­õh­tu, õppe­käik või matk raud­teeo­hu­tu­se­ga seo­tud tee­ma­sid.

Et pro­jek­ti osa­poo­led saak­sid kasu­lik­ku taga­si­si­det mater­ja­li­de kasu­ta­mise koh­ta, siis on õppe­ma­ter­ja­lid kaits­tud parooliga, mida saab küsi­da pro­jek­ti kon­tak­tisi­ku­telt, kes on too­dud lehe­kül­je pare­mas ser­vas.

Kui õppe­ma­ter­ja­li­de kasu­ta­misel ilm­neb teh­nili­si või sisu­li­si prob­lee­me, siis palu­me samu­ti ühen­dust võt­ta kon­tak­tisi­ku­te­ga. Loo­da­me, et õppe­ai­ne­te­ga lõi­mi­tud mater­ja­lid on õpe­ta­ja­te­le liht­sas­ti kasu­ta­ta­vad!