Põhikiri

1.1 Mittetulundusühingu (edaspidi “ühing” ) nimeks on Operation Lifesaver Estonia.

1.2 Ühingu asukoht on Eesti Vabariik Tallinn.

1.3 Ühing on eraõiguslik juriidiline isik. Ühing on tulu mittetaotlev Eesti Vabariigi füüsiliste ja juriidiliste isikute omaalgatuslik ühendus, mis tugineb USA samanimelise mittetulundusliku haridus- ja teadlikkusprogrammi põhimõtetele ning mille eesmärgiks on minimeerida traagilisi kokkupõrkeid, surma- ja vigastusjuhtumeid raudteel ja raudteeülesõitudel

1.4 Ühing juhindub oma tegevuses Operation Lifesaver Inc. tööpõhimõtetest, mis on avaldatud Internetis aadressil: http://www.oli.org/

2.1 Ühingu tegevuse eesmärkideks on:

2.1.1 Raudteedel ja raudteeületuskohtadel toimuvate õnnetuste vähendamine.

2.1.2 Avalikkuse teavitamine raudteeliiklusega kaasnevatest ohtudest;

2.1.3 Raudteeohutusalaste arengustrateegiate ja õppeprogrammide väljatöötamine, arendamine, tutvustamine ja realiseerimine;

2.1.4 Raudteeohutusalaste esitluste korraldamine;

2.1.5 Raudteeohutusalaste loengute läbiviijate koolitamine

2.1.6 Raudteeohutusalaste kampaaniate üleriigiline korraldamine;

2.1.7 Ühingu vara hooldamine ja parendamine ning selle valdamine, kasutamine ja käsutamine;

2.1.8 Ühingu liikmete ühiste huvide kaitsmine ja esindamine vastavalt põhikirjale;

2.1.9 Ühingu varaliste vahendite kasutamine vastavalt põhikirjale.

2.1.10 Raudteeohutusalaste stipendiumite väljastamine

2.2 Ühingu eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine ja tema tegevuse põhimõteteks on:

2.2.1 Liikmete hääleõigsuse võrdsus;

2.2.2 Liikmelisuse vabatahtlikkus ja mitteüleantavus;

2.2.3 Liikmete ainult põhikirjast tulenevad kohustused ühingu ees;

2.2.4 Liikmete õigus avalduse alusel ühingust välja astuda.

2.3 Ühing võib omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi.

2.4 Ühing vastutab oma kohustuste täitmisel kogu oma varaga.

2.5 Ühingu majandusaasta algab 1 jaanuaril ja lõpeb 31 detsembril.

2.6 Ühingul on õigus ja kohustus kaitsta oma liikme huve kooskõlas käesoleva põhikirja ja kehtivate seadustega.

3.1 Ühingu liikmeks võivad olla füüsilised isikud, kes tunnistavad ja täidavad käesolevat põhikirja, osalevad aktiivselt ühingu tegevuses ning tasuvad regulaarselt liikmemaksu.

3.2 Ühingu liikmeks võivad olla juriidilised isikud, kes oma tegevusega aitavad kaasa ühingu eesmärkide elluviimisele ning osalevad oma esindajate kaudu aktiivselt ühingu tegevuses ning tasuvad regulaarselt liikmemaksu.

3.3 Ühingu liikmeks astumiseks tuleb esitada kirjalik avaldus, mille kohta juhatus teeb otsuse ühingu liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt eelpoolnimetatud avalduse laekumisele järgneval korralisel koosolekul, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast eelpoolnimetatud avalduse laekumist. Otsus ühingu liikmeks vastuvõtmisest keeldumise kohta peab olema kirjalikult motiveeritud.

3.4 Ühekordse sisseastumismaksu suuruse ja igaaastase liikmemaksu suuruse ning selle tasumise tähtaja kinnitab ühingu üldkoosolek.

3.5 Kui ühingu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab ühingu järgmine korraline üldkoosolek.

3.6 Liikmelisust ühingus ja liikmeõiguse teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus ühingus lõpeb.

3.7 Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõppevad. Juriidilisest isikust liikme eraldumise korral säilib jaguneva juriidilisest isiku liikmelisus ühingus.

3.8 Ühingu liikmel on õigus kirjaliku avalduse alusel ühingust välja astuda. Väljaastumisest tuleb ühingu juhatusele ette teatada vähemalt kolm kuud enne väljaastumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeks jäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik. Ühingu juhatus on kohustatud nõudma ühingust lahkuvalt liikmelt ühingu kasuks sisse väljaastumisaasta liikmemaksu ja muud kohustused ühingu ees.

3.9 Liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida ühingu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt ühingut varaliselt või moraalselt või jätab korduvalt täitmata ühingu valitud organite poolt oma pädevuse piires vastuvõetud otsuseid või on jätnud tasumata ühingu liikmemaksu pikema perioodi (alates kolmest kuust) vältel.

3.10 Ühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada. Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist üldkoosoleku poolt.

3.11 Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta keskel tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest. Liikmelisuse lõppemisel juba makstud liikmemakse ei tagastata.

3.12 Ühingu liikmetel on õigus:

3.12.1 Osaleda ühingu kõigil üritustel ning tegevuses;

3.12.2 Kasutada ühingu poolt loodud tingimusi vastavalt ühingus kehtestatud korrale;

3.12.3. Osaleda hääleõiguslikena üldkoosoleku töös ning valida ja olla valitud ühingu juht-, kontroll- ning teistesse valitavatesse organitesse. Esindada ühingut selle juhtorganite volitusel teistes organisatsioonides ja üritustel;

3.12.4 Esitada arupärimisi ja ettepanekuid ühingu valitavate organite tegevuse kohta ning saada ühingu tegevusest teda huvitavat informatsiooni;

3.12.5 Osaleda ühingu komisjonides ja töögruppides;

3.12.6 Ühingust välja astuda kirjaliku avalduse alusel;

3.12.7 Kasutada teisi seaduses ja käesolevas põhikirjas sätestatud õigusi.

3.13 Ühingu liikmed on kohustatud:

3.13.1 Järgima ühingu põhikirja ning teisi valitavate organite poolt oma pädevuse piires kehtestud akte;

3.13.2 Osalema korraliste ja erakorraliste üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse kuulumise korral nende töös;

3.13.3 Tasuma õigeaegselt ja õiges määras liikmemaksu;

3.13.4 Kasutama heaperemehelikult ja säästlikult ühingu vara;

3.13.5 Hoidma ja kaitsma ühingu head nime, seisma ühingu eesmärkide ja põhimõtete eest.

3.14 Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada ühingu üldkoosolek ja ühingu juhatus omades selleks eelnevalt nende liikmete nõusolekut.

4.1 Üldkoosolek

4.1.1 Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu liikmete üldkoosolek. Üldkoosolekus võivad osaleda kõik ühingu liikmed;

4.1.2 Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul;

4.1.3 Juhatus on kohustatud üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuavad kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest;

4.1.4 Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku punktis 4.1.3 kehtestatud korras liikmete poolt esitatud nõude alusel võivad taotlejad üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega;

4.1.5 Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse (7) päeva ning kokkukutsumise teates peab olema ära näidatud üldkoosoleku toimumise aeg, koht ja päevakorra projekt;

4.1.6 Üldkoosolek võtab vastu otsuseid ühingu juhtimise küsimustes mis ei ole antud käesoleva põhikirjaga juhatuse (või muu ühingu organi) pädevusse;

4.1.7 Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.1.7.1 Põhikirja muutmine ja ühingu eesmärkide muutmine;

4.1.7.2 Ühingu lõpetamise, ühinemise või jagunemise ja sellega seonduvate varaliste ja mittevaraliste küsimuste otsustamine;

4.1.7.3 Ühingu liikmemaksude määra ja tasumise tähtaja kehtestamine;

4.1.7.4 Majandusaasta aruande kinnitamine;

4.1.7.5 Majandusaasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine;

4.1.7.6 Ühingu juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu kinnitamine;

4.1.7.7 Juhatuse liikmete valimine ja ühingu revidendi (revisjonikomisjoni) määramine;

4.1.7.8 Juhatuse liikmega või revidendiga (revisjonikomisjoni liikmega) tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;

4.1.7.9 Ühingu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise ning vastavate tingimuste kehtestamine.

4.1.8 Üldkoosolekut juhatab liikmete poolt koosolekul valitud juhataja;

4.1.9 Üldkoosolek viiakse läbi koosolekul vastuvõetud reglemendi järgi. Hääletamise kord määratakse üldkoosoleku reglemendiga. Kui kümme üldkoosolekul osalevat ühingu liiget nõuab salajast hääletamist, tuleb antud küsimuses võtta vastu otsus salajase hääletamise teel;

4.1.10 Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija;

4.1.11 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmetest;

4.1.12 Kui üldkoosolek ei ole punktis 4.1.11 sätestatud nõude mittetäitmise korral pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget;

4.1.13 Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik ühingu liikmed;

4.1.14 Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada ühingu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks, kellele kandub üle liikme õigus hääletada võib-olla ainult teine ühingu liige;

4.1.15 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest;

4.1.16 Ühingu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi ühingu liikmete nõusolek. Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult;

4.1.17 Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik ühingu liikmed;

4.1.18 Igal ühingu liikmel on üks hääl;

4.1.19 Liige ei või hääletada, kui ühing otsustab temaga tehingu sõlmimist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist;

4.1.20 Ühingu liige, kes on ka juhatuse liige, ei või hääletada ühingu majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel. Ühingu liige, kes on ka juhatuse liige või revident (revisjonikomisjoni liige), ei või hääletada ühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Neid hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

4.2 Juhatus

4.2.1 Ühingul on juhatus, mis seda juhib ja esindab;

4.2.2 Ühingu juhatuse liikmete arv on minimaalselt üks (1) ning maksimaalselt kuus (6);

4.2.3 Juhatuse liikmete volituste aja ning selleks ajaks valitavate juhatuse liikmete arvu otsustab üldkoosolek;

4.2.4 Juhatuse liikmete valimisel on otsustavaks ülesseatud kandidaatidele antud suurem häältearv eeldusel, et kandidaadi poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest;

4.2.5 Juhul kui üks või mitu juhatuse liiget jääb valimata põhjusel, et nad ei saanud üle poole üldkoosolekul osalenud ühingu liikmete või nende esindajate häältest, korraldatakse mittevalitute osas järelvalimised või esitatakse uued kandidaadid;

4.2.6 Juhatuse igal liikmel on õigus esindada ühingut kõikides õigustoimingutes;

4.2.7 Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral ühingu tegevust juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel;

4.2.8 Juhatuse liige võib tagasi astuda enne tähtaega isikliku avalduse alusel;

4.2.9 Tagasikutsutud või tagasiastunud juhatuse liikmed asendatakse üldkoosolekul juhatuse liikme valimise korra alusel, v.a. juhul, kui otsustatakse uut liiget mitte valida ning juhatuse liikmete arv ei lange sellega alla miinimumi;

4.2.10 Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist üle anda kolmandatele isikutele;

4.2.11 Juhatuse liikmel on õigus saada ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste eest hüvitust;

4.2.12 Juhatus peab andma ühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudmisel vastava aruande;

4.2.13 Juhatus korraldab ühingu liikmete arvestuse ning on kohustatud esitama registripidajale andmeid ühingu liikmete arvu kohta;

4.2.14 Juhatuse liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumisega, samuti oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega ühingule süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt;

4.2.15 Juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega tekitanud süüliselt kahju ühingu võlausaldajatele vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt ühinguga;

4.2.16 Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest.

4.2.17 Juhatuse pädevusse kuuluvad küsimused

4.2.17.1 Ühingu üldkoosoleku ettevalmistamine ja otsuste elluviimine;

4.2.17.2 Liikmete vastuvõtmise ja liikmeskonnast välja arvamise otsustamine;

4.2.17.3 Kinnisvara kasutamine üldkoosoleku otsusel ja selles otsuses ettenähtud tingimustel;

4.2.17.4 Juhatuse liikmete määramine üldkoosolekul kinnistatud ametikohtadele;

4.2.17.5 Juhatuse liikmete hulgast esimehe valimine;

4.2.17.6 Teistesse mittetulundusühingutesse astumise ja sealt lahkumise otsustamine;

4.2.17.7 Ühingu tegevuskavade ja eelarve koostamine, nende esitamine üldkoosolekule;

4.2.17.8 Ühingu komisjonide vm struktuuriüksuste juhtide nimetamine;

4.2.17.9 Välissuhete korraldamine ja koordineerimine;

4.2.17.10 Sümboolika kavandite ning statuutide kinnitamine;

4.2.17.11 Ühingu ürituste ja kampaaniate kalendri, juhendite ja eelarvete kinnitamine ja muud tegevust ja ühisettevõtmist puudutavate üldküsimuste lahendamine;

4.2.17.12 Laenude võtmine ja andmine;

4.2.17.13 Kontode avamine krediidiasutustes, lepingute sõlmimine, töötajate tööle võtmine ning töölt vabastamine ja volikirjade välja andmine.

4.2.18 Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse liikmete poolt nende endi hulgast valitud esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul;

4.2.19 Juhatuse koosolekuid juhatab esimees;

4.2.20 Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab 2/3 koosolekul osalenud juhatuse liikmetest;

4.2.21 Koosolekud protokollitakse, vastuvõetud otsused fikseeritakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija; eriarvamusele jäänud juhatuse liikmel on õigus lisada protokollile ka omak irjalik eriarvamus;

4.2.22 Juhatus korraldab ühingu raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele.

4.3 Järelvalve

4.3.1 Teiste organite tegevuse üle järelvalve teostamiseks määrab üldkoosolek revisjoni või audiitorkontrolli;

4.3.2 Revisjonikomisjoni liikmeks või audiitoriks ei või olla ühingu juhatuse liige, ega raamatupidaja;

4.3.3 Juhatus peab võimaldama revidendil või audiitoril tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet;

4.3.4 Revisjonikomisjon või audiitor koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule kinnitamiseks.

5.1. Ühingu vahendid ja vara moodustavad:

5.1.1. Liikmemaksudest;

5.1.2 Füüsiliste ja juriidiliste isikute annetustest, sihtotstarbelistest eraldistest ja pärandusest;

5.1.3 Toetustest kohaliku omavalitsuse eelarvest, sihtkapitalidest ja sihtasutustest;

5.1.4 Riiklikest toetustest või toetustest piirkondlikelt ja ülemaailmsetelt liitudelt, organisatsioonidelt, seltsingutelt;

5.1.5 Ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks korraldatavatelt tuluüritustelt, sponsor- ja muudest lepingutest, loteriidest ja ennustusvõistlustest, tehingutest kinnis- ja vallasvaraga laekuvast tulust, intressitulust ja muudest laekumisest.

5.2 Ühingu vahendid ja vara kuuluvad ühingule ning neid kasutatakse ühingu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Ühing ei jaota ei otseselt ega kaudselt oma vara ega kasumit oma liikmete vahel.

5.3 Ühingule tehtud sihtotstarbelisi eraldisi, annetusi ja pärandusi võib ühing kasutada eraldaja, annetaja või pärandaja näidatud eesmärgil.

5.4 Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest. Liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu kohustuste eest, välja arvatud juhtudel, mis on sätestatud põhikirja punktides 4.2.14 ja 4.2.15. Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.

6.1 Ühingu tegevus lõpetatakse kas üldkoosoleku otsuse alusel, kui ühingu tegevuse lõpetamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina ja sellest on ühingu liikmetele põhikirja punktis 4.1.5 ettenähtud korras teatatud ning üldkoosolekul osaleb või on esindatud üle 2/3 ühingu liikmetest ja selle poolt hääletab üle 2/3 koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest; või pankrotiavalduse alusel, mille esitab juhatus, kui selgub, et ühingul on vähem vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamise viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed ühingule või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest solidaarselt; ühingu tegevus lõpetatakse juhul kui ühingu liikmete arv väheneb alla kahe ning üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmeid; sundlõpetamise korras kohtuotsusega.

6.2 Ühingu lõppemise korral toimub selle likvideerimine.

6.3 Likvideerijateks on ühingu juhatuse liikmed kui üldkoosoleku otsusega ei ole ettenähtud teisi. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.

6.4 Likvideerijad lõpetavad ühingu tegevuse ja nõuavad sisse võlad, muud varad, rahuldavad võlausaldajate nõuded.

6.5 Ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või avalik – õiguslikule juriidilisele isikule

6.6 Ühingu lõppemisel kustutatakse ühing registrist ühingu juhatuse (likvideerijate) avalduse põhjal. Kui ühing likvideerimise lõppemisel ei esita avaldust selle kustutamiseks registrist on registripidajal õigus ühing registrist kustutada.

6.7 Kui likvideerijad ei ole täitnud oma kohustusi või jaganud ühingu vara välja enne võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või raha deponeerimist, vastutavad nad oma süü tõttu võlausaldajatele tekitatud kahju eest solidaarselt.