Raudteeohutusnädal 2012 ”Tunne vastast”
Esmaspäeval 23.04.2012 algab üle-eestiline raudteeohutuskampaania „Tunne vastast“, mis kutsub inimesi üles rongi kui suuremat liiklusvahendit märkama ja jõuvahekordi õigesti hindama. Kampaania kestab 29. aprillini.
„Eesti on raudteel toimunud õnnetuste arvu poolest Euroopas esimeste hulgas ja see on kurvastav,“ rääkis MTÜ Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees Tamo Vahemets. „Möödunud aastal registreeriti raudteel rongi-jalakäija või rongi ja muu liiklusvahendi kokkupõrkeid kokku 28 ning neis hukkus 9 inimest. Kahjuks peab ütlema, et pea kõiki neid õnnetusi oleks saanud ära hoida, kui inimesed oleksid tähelepanelikumad ja teadvustaksid paremini rongi ja enda jõuvahekordi – just viimasele tahame oma tänavuse kampaaniaga tähelepanu juhtida.“
Raudteeohutusnädala sõnum “Tunne vastast” tõmbab sel korral paralleeli raudtee ja spordisaali vahel. „Enne kui asuda võistlustulle, teevad sportlased ära kodutöö, õppides tundma vastase nõrku ja tugevaid külgi. Võidab see, kes teeb vähem vigu ja nii on ka liikluses,“ selgitas Tamo Vahemets kampaania põhimõtet. „Tuleks aru saada, et rongile ei ole maismaal võrdväärset vastast ning rongi kaalu ja pidurdusteekonna pikkusega mittearvestaja jääb alati kaotajaks. Halvimal juhul võib kaotada elu ja lähedastele põhjustatav valu on eluaegne.“
Kui täna on Eestis kaubarongidele suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h ja kaubarongi täiskaal võib ulatuda 5500 tonnini, võib selle kiiruse juures rongi pidurdusteekonnaks olla kuni 2 kilomeetrit. Reisirongidel on suurimaks lubatud kiiruseks hetkel 120 km/h, kuid juba käesoleva aasta teisest poolest hakkavad oma esimesi sõite tegema uut tüüpi reisirongid ja maksimaalne lubatud kiirus tõuseb kuni 140 km/h.
„Need suured numbrid räägivad enda eest ise. Raudteed ületades võidad kindlalt, kui vaatad ja kuulad rongi lähenemist ning mõistad, et rongiga tugevama osapoole väljaselgitamisel puudub igasugune mõte,“ sõnas Vahemets.
Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektori asetäitja Anvar Salomets`a sõnul on õnnetuste arv viimastel aastatel näidanud stabiliseerumise märke ning positiivse näitajana on rongi ja maanteesõiduki kokkupõrkejuhtumite ning nendes viga saanud või hukkunud inimeste arv mõnevõrra vähenenud. „Rahuloluks raudteeohutuse vallas pole siiski põhjust seni, kuni toimub õnnetusi ja neis saab vigastada või hukkub inimesi. Tehnilise infrastruktuuri arendamiseks on riik koostöös raudtee-ettevõtetega palju ära teinud ning see on Eestis täna juba piisavalt ohutu. Kurvaks teeb see, et inimeste liikluskäitumine ei ole arenenud sama kiirelt ja positiivses suunas kui infrastruktuur, raudteeõnnetuste põhjused on paljudel juhtudel seotud just liikluseeskirjade eiramise ja hooletusega,“ lisas Salomets.
“Raudteel toimuvate traagiliste sündmuste peamiseks põhjuseks on liiklejate hooletu käitumine. Paljude liiklejate jaoks on raudtee ületamine muutunud rutiiniks ja ei teadvustata endale raudtee turvalise ületamise põhireegleid,“ rääkis Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja Tarmo Miilits. „Selle meeldetuletamiseks korraldab politsei algaval raudteeohutusnädalal raudteeülesõitudel järelevalvet.“
Raudteeohutusnädala raames viiakse koolides läbi ka raudteeohutusalaseid esitlusi, linnaruumi paigaldatakse kampaania plakatid ning näidatakse selle-teemalist teleklippi. Nädala tippsündmuseks on 26. aprillil toimuv üritus ”Kuldne Tõkkepuu“, kus tunnustatakse avaliku raudteeohutusega aktiivselt tegelevaid organisatsioone ja eraisikuid.
Lisainformatsioon:
Tamo Vahemets
OLE juhatuse esimees
e-post: tamo@operationlifesaver.eu
tel: +372 504 5112