Raudteeliiklusõnnetuste 2021. a ohutusjuurdluste aastaaruanne

Eessõna

Eestis jõustati Riigikogu poolt vastu võetud „Raudteeseaduse“ uus versioon 31. märtsist 2004. Nii said seadustatud „Raudteede ohutuse direktiivi“ 2004/49/EÜ sätted Eesti õigusruumis. Samast kuupäevast moodustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonnas raudteeõnnetuste uurimisüksus. Sellega oli nii õiguslikult kui ka organisatsiooniliselt pandud alus raudteeõnnetuste ohutusjuurdluste läbiviimiseks vabariigis. Kriisireguleerimise osakonnas oli olemas juba lennuõnnetuste uurimisüksus ja hiljem lisandus ka laevaõnnetuste uurimisüksus.

Kriisireguleerimise osakonna transpordiõnnetuste uurimisüksuste baasil moodustati 1. jaanuarist 2012 ühtne multimodaalne Ohutusjuurdluse Keskus (OJK). OJK täidab ohutusjuurdlusasutuse ülesandeid ja korraldab laeva-, lennu- ning raudteeõnnetuste ning intsidentide ohutusjuurdlusi.

Järjekordsed muudatused „Raudteeseaduses“ jõustusid 31. oktoobril 2020, millega kohaldati Eesti õigusruumi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta. Eestis loetakse raudteeohutust mõjutavateks juhtumiteks tõsist õnnetusjuhtumit, õnnetusjuhtumit ja vahejuhtumit. Esitatud loetelu on vastav raudteeohutust mõjutavate juhtumite liigitusele direktiivis raudteeohutuse kohta. Ohutusjuurdluste läbiviimine toimub sõltumatult ükskõik millisest teisest sama juhtumi uurimisest. Ohutusjuurdluse korraldamiseks on kehtestatud ohutusdirektiiviga kooskõlas olevad siseriiklikud õigusaktid.

Aruandlusaasta jooksul hakkas Covid-19 negatiivsetest mõjudest raudteeliikluse intensiivsus taastuma. Raudteeliikluse intensiivsuse tõusuga ilmneb sama tendents ohutusrikkumist kajastavate näitajatega. Käsitletava aasta jooksul ei toimunud ühtegi tõsist raudteeliiklusõnnetust ega ühtegi õnnetust ja vahejuhtumit, mille kohta oleks pidanud korraldama ohutusjuurdluse. OJK menetles kõiki talle teada antud juhtumeid.

3.1 Lõpetatud ohutusjuurdluste ülevaade

Aasta jooksul edastati Ohutusjuurdluse Keskusele 8 suulist teadet õnnetusjuhtumitest. Siia ei ole arvestatud enesetapud ega enesetapukatsed raudteel, mis ühe osapoole ettekavatsetuse tõttu ei liigitu raudteeliiklusõnnetuseks. Lisaks saadi suuline esmateade ka 5 vahejuhtumist, milleks olid rööpamurrud. Õnnetusjuhtumitest 4 olid raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid, ülejäänud liigitusid erinevate üksikjuhtumite kaupa.

Tagasivaates saabus Ohutusjuurdluse Keskusele aruandlusaastale eelneval, 2020. aastal 10 suulist teadet, 2019. aastal 19, 2018. aastal 33 ja 2017. aastal 24 esmast suulist teadet toimunud raudteeliiklusõnnetustest. Vahejuhtumitest teavitati OJK-d samadel aastatel 1, 5, 9 ja 3 juhtumi korral.

Aasta jooksul ei toimunud ühtegi tõsist õnnetusjuhtumit. Ühelgi 8st õnnetusjuhtumist ei olnud tunnuseid, mis oleksid pidanud vajalikuks ohutusjuurdluse alustamise. Kõik juhtumid olid suhteliselt väikeste kahjustustega. Siiski hindas Ohutusjuurdluse Keskus detsembris 2021 toimunud kahe rööpamurru asjaolusid ning koostas selle põhjal arvamuse, mis edastati järgmisel aastal asjaosalistele ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile teadmiseks.

Operation Lifesaver Estonia (OLE) on 2004 aastal AS Eesti Raudtee eestvedamisel asutatud mittetulundusühing, mille missiooniks on suurendada oluliselt elanikkonna teadlikkust raudteeliiklusega kaasnevatest võimalikest ohtudest ja õiguspärasest käitumisest raudteel, eesmärgiga vähendada raudteedel toimuvate liiklusõnnetuste ning nendes hukkunud ja vigastatud inimeste arvu. OLE liikmed on AS Eesti Raudtee, Edelaraudtee AS ja AS GoRail.