Raudteeliiklusõnnetuste 2023. a ohutusjuurdluste aastaaruanne

Eessõna

Eestis korraldatakse raudteeõnnetuste ohutusjuurdlusi alates 31. märtsist 2004, kui parlamendi poolt vastu võetud „Raudteeseaduses“ jõustusid „Raudteede ohutuse direktiivis“ 2004/49/EÜ sätestatud õiguslikud alused. Sellest hetkest alustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonnas tööd raudteeõnnetuste uurimisüksus. Enne seda tegutses kriisireguleerimise osakonnas juba mitu aastat lennuõnnetuste uurimisüksus. Laevaõnnetuste uurimisüksus alustas samas osakonnas tööd hiljem. Sellega oli loodud ühtne struktuur kolme transpordivaldkonna ohutusjuurdluste läbiviimiseks vabariigis. Õiguslikult olid ohutusjuurdlused kriisireguleerimise osakonna põhifunktsiooniga nõrgalt seotud.

Tänapäeval täidab ohutusjuurdlusasutuse ülesandeid Ohutusjuurdluse Keksus (OJK). Laeva-, lennu- ja raudteeõnnetuste ning intsidentide ohutusjuurdlusüksused eraldati kriisireguleerimise osakonnast 1. jaanuarist 2012 ja liideti nad äsja selleks otstarbeks moodustatud Ohutusjuurdluse Keskusega.

Viimased suuremad muudatused raudteeõnnetuste ja intsidentide ohutusjuurdluste korraldamises kaasnesid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 sätete kohaldamisega Eesti õigusruumi. Need jõustusid „Raudteeseaduses“ 31. oktoobril 2020. Eestis kuuluvad raudteeohutust mõjutavate juhtumite hulka tõsine õnnetusjuhtum, õnnetusjuhtum ja vahejuhtum, mis on kooskõlas direktiivis sätestatud raudteeohutust mõjutavate juhtumite liigitusega. Ohutusjuurdluse läbiviimine toimub ohutusdirektiiviga kooskõlas olevate siseriiklike õigusaktide järgi. Ainult Ohutusjuurdluse Keskuse pädevusse kuulub ohutusjuurdluste korraldamine. Raudteeõnnetuste ja intsidentide ohutusjuurdlused viiakse läbi sõltumatult ükskõik millisest teisest sama juhtumi uurimisest.

Vaadeldava aasta jooksul lõpetati 11. märtsil 2022 Ropka raudteeülesõidukohal toimunud tõsise õnnetusjuhtumi ohutusjuurdlus. Aastaaruandes käsitletakse juurdlusaruandes esitatud soovituste menetlemise hetkeseisu. Aasta jooksul pidas OJK arvet ja analüüsis kõiki talle teada antud õnnetus- ning vahejuhtumeid. Uusi ohutusjuurdlusi ei alustatud.

3.1 Lõpetatud ohutusjuurdluste ülevaade

Aasta jooksul saabus Ohutusjuurdluse Keskusesse 12 teadet õnnetusjuhtumitest ja 6 teadet vahejuhtumitest. Õnnetusjuhtumitest 7 toimusid raudteeülesõidukohal, 5 otsasõitu inimesele. Tõsiseid õnnetusjuhtumeid ei esinenud. Aruanne ei sisalda teavet raudteel toimunud enesetappude kohta.

Eelmisel, 2022. aastal teavitati Ohutusjuurdluse Keskust 17 õnnetusjuhtumist ja 7 vahejuhtumist. 2021. aastal ja 2020. aastal teavitati OJK-d vastavalt 8 ja 10 õnnetusjuhtumist. Teavitatud vahejuhtumite arv oli samadel aastatel 5 ja 1. Koroonaeelsetel aastatel 2019, 2018 ja 2017 edastati OJK-le vastavalt 19, 33 ja 24 esmateadet raudteeliiklusõnnetustest. Vahejuhtumitest saabus samadel aastatel 5, 9 ja 3 teadet.

Aasta esimese kuu lõpus, 30. jaanuaril lõpetati 2022. aasta 11. märtsil 2022 Ropka raudteeülesõidukohal toimunud tõsise raudteeliiklusõnnetusjuhtumi ohutusjuurdlus. Ohutusjuurdluse aruanne esitati soovituste menetlemiseks ohutusasutusele Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, raudteeinfrastruktuuri-ettevõttele AS Eesti Raudtee, raudteeveo-ettevõttele AS Eesti Liinirongid (Elron) ja Häirekeskusele.

Operation Lifesaver Estonia (OLE) on 2004 aastal AS Eesti Raudtee eestvedamisel asutatud mittetulundusühing, mille missiooniks on suurendada oluliselt elanikkonna teadlikkust raudteeliiklusega kaasnevatest võimalikest ohtudest ja õiguspärasest käitumisest raudteel, eesmärgiga vähendada raudteedel toimuvate liiklusõnnetuste ning nendes hukkunud ja vigastatud inimeste arvu. OLE liikmed on AS Eesti Raudtee, Edelaraudtee AS ja AS GoRail.