2024. a uuritud raudteeliiklusõnnetuste aastaaruanne

Eestis moodustati raudteeõnnetuste uurimisüksus 31. märtsil 2004, kui samast kuupäevast kehtima hakanud „Raudteeseadus“ jõustas „Raudteede ohutuse direktiivi“ 2004/49/EÜ kohased normatiivid. Raudteeõnnetuste uurimisüksuse moodustamisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonnas alustati raudteeõnnetuste ohutusjuurdluste läbiviimisega. Enne seda oli kriisireguleerimise osakonnas tegev juba lennuõnnetuste uurimisüksus ja hiljem veel lisandunud laevaõnnetuste uurimisüksus. Kuivõrd ohutusjuurdlused olid kriisireguleerimise osakonna põhifunktsioonidega nõrgalt seotud, siis moodustati 1. jaanuaril 2012 sama ministeeriumi uus struktuuriüksus: Ohutusjuurdluse Keskus (OJK). OJK uurib laeva-, lennu- ja raudteeõnnetusi ning intsidente.

Raudteeõnnetuste ja intsidentide ohutusjuurdluste korraldamises toimusid viimased suuremad muudatused, kui 31. oktoobril 2020 jõustati „Raudteeseaduses“ Eesti õigusruumi kohaldatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 sätted. Kooskõlas direktiivis sätestatuga on Eestis raudteeohutust mõjutavateks juhtumiteks tõsine õnnetusjuhtum, õnnetusjuhtum ja vahejuhtum. Muud siseriiklikud õigusaktid on samuti kooskõlas direktiivi 2016/798 nõuetega, mis on ühtlasi aluseks ohutusjuurdluse läbiviimisele. Ohutusjuurdluse Keskus on ainuke organ, millel on õigus viia läbi ohutusjuurdlusi. Kõik ohutusjuurdlused toimuvad sõltumatult ükskõik millisest teisest sama juhtumi uurimisest.

Ohutusjuurdluse Keskusele saabusid aasta jooksul teated ohutusrikkumistest nii raudtee-ettevõtetelt kui ka Häirekeskuselt. Kõigi juhtumite kohta toimusid esialgsed hindamised. Analüüsiti nii raudteede taristu- kui ka veoettevõtete poolt kogutud ja koostatud materjale. Materjalid on säilitatud digihaldussüsteemis Delta. Ükski juhtum ei kvalifitseerunud aasta jooksul selliseks, mille kohta OJK oleks pidanud avama ohutusjuurdluse.