ARVAMUSARTIKKEL – elada või saada numbriks statistikas

15.01.2026

Tamo Vahemets: elada või saada numbriks statistikas

Raudtee areng ei peatu ning rongide kiirused kasvavad, reisijate arv suureneb ja taristut moderniseeritakse. Kui rong läheneb raudteeületuskohale kiirusega 160 km/h, ei ole enam ruumi eksimuseks ei autojuhil, jalakäijal ega ratturil. Reageerimisaeg väheneb kriitiliselt ja napikate jaoks ei jää enam ruumi.
See seab iga raudteeületaja ette selge valiku: kas võtta vastutus oma käitumise eest või riskida sellega, et järgmine napikas ei lõpe enam õnnelikult.
Napikad ei ole abstraktne mõiste. Need on hetked, mil rong on sunnitud kasutama hädapidurit, jalakäija kiirendab paaniliselt sammu, peatub viimasel hetkel või astub ehmatusega tagasi. Need on ka olukorrad, kus raudteed ületav sõiduk pääseb napilt kokkupõrkest. Iga napikas on märk sellest, et piir ohutu ja eluohtliku vahel on juba ületatud.
Kui vaadata viimaste aastate raudteeohutuse statistikat Eestis, võib esmapilgul jääda mulje, et olukord paraneb. Traagiliselt lõppevate õnnetuste arv on langenud. Paraku ei ole see põhjus rahuloluks, sest samal ajal kasvab igal aastal registreeritud ohuolukordade ehk napikate arv.
Tõsi, napikate tuvastamisele on kaasa aidanud nii veduritesse kui ka raudteeületuskohtadele paigaldatud videosüsteemid. Kuid numbrid sunnivad esitama ebamugava küsimuse: kas raudteeohutus on päriselt paranemas või on viimasel ajal olnud lihtsalt rohkem õnnelikke juhuseid, kus elu on seekord pääsenud?

Mullistumine kui uus normaalsus

Vedurijuhtide tähelepanekuid ja pardakaamerate salvestisi analüüsides joonistub välja selge muster. Napikate peamiseks põhjuseks on raudteeületajate tähelepanu hajumine. Kõrvaklapid, telefonid, kiirustamine ja harjumus teha mitut asja korraga on muutunud igapäevaseks ka raudtee ületamisel.
Muusika kõrvaklappides loob näilise turvalisuse mulli, kus esikohale seatakse see, mis kostub klappidest, mitte see, mis toimub ümberringi. See on ohtlik illusioon. Rong ei ole auto ega jalgratas ja rong ei saa kõrvale põigata ning tema pidurdusteekond võib ulatuda kilomeetritesse. Vedurijuhi ainsateks võimalusteks otsasõitu vältimiseks on kasutada helisignaali ja hädapidurit.

Jalgratturid vilistavad reeglitele

Kuigi jalakäijad on endiselt suurim riskirühm, kasvab kiiresti ka ohutusreegleid eiravate jalg- ja tõukeratturite osakaal. Vaatamata turvapiiretele, keelumärkidele ja hoiatustahvlitele ületavad paljud ratturid raudteed ülekäigukohtades rattalt maha tulemata.
On raske uskuda, et tegemist oleks teadmatusest tuleneva käitumisega. Pigem näitab see, et mugavus seatakse teadlikult ohutusest kõrgemale. Murettekitav on ka see, et paljud ratturid eiravad raudteeületuskohas põlevat keelavat punast foorituld. Küsimus ei ole selles, kas juhtub õnnetus, vaid millal.

Teadmatus või teadlik risk?

Statistika ja juhtumikirjeldused osutavad üha selgemalt, et probleem ei seisne reeglite mitteteadmises. Inimesed teavad, et rongil on eesõigus ja et rong ei saa kiiresti peatuda. Ometi usutakse ikka ja jälle, et „jõuan veel“ või „seekord läheb õnneks“.
Ohutust ei määra ainult taristu. Praktika on näidanud, et lahendused, mis jätavad lõpliku otsuse liiklejale, toimivad sageli vaid lühikest aega. Seejärel kujunevad välja uued, mugavamad ja samas ohtlikumad liikumisharjumused. Risk ei kao, vaid nihkub.

Ohutus algab elu hoidvatest otsustest

Raudteesektor teeb oma osa. Taristut arendatakse, rajatakse eritasandilisi ületuskohti, paigaldatakse piirdeaedu ja kasutatakse üha turvalisemat veeremit. Need sammud on vajalikud, kuid neist üksi ei piisa.
Tõeline murdepunkt saabub siis, kui raudtee ületamine muutub teadlikuks tegevuseks – kui telefon pannakse taskusse, klapid võetakse peast ja tähelepanu koondatakse ühele asjale: läheneva rongi märkamisele. Iga liikleja on eeskuju ja osaleb ohutuskultuuri kujundamisel.
Napikate arvu kasv on selge eelhoiatus. Kui me oma käitumist teadlikult ei muuda, näeme ka traagiliste õnnetuste arvu kasvu. Raudteeohutus algab meist endist. Mitte kampaaniast, mitte statistikast, vaid igast elu hoidvast otsusust ja ohutusreeglite järgimisest raudtee ületamisel.

Lisainfo ja kontakt:
Tamo Vahemets
Operation Lifesaver Estonia
juhatuse esimees-tegevjuht
+372 5045112
e-post: tamo@operationlifesaver.eu