Kadi Zavadskis: ohtlikud olukorrad raudteel on peamiselt seotud hajameelsusega. Ohutuse tagamine nõuab ühist pingutust

Kadi Zavadskis
TTJA raudteeosakonna juhataja

Sellest, kui minu kooli ajal kehalise kasvatuse tunnis mööda raudteed joosti, on möödas juba mitukümmend aastat. Mälupilt on siiani eredalt meeles. Kas lastena tunnetasime raudteed kui kõrgendatud ohuga piirkonda? Või mida ütleb selline kild minevikust toonase ühiskondliku ohutunde kohta?

Hulk aega on möödunud. Julgen öelda, et teadlikkus raudteel viibimisega seotud ohtudest tuntavalt kasvanud. Siiski leian oma töölaualt igakuiseid kokkuvõtteid vedurijuhtide tähelepanekutest:

• „Jalakäija kõnnib läheneva rongi eest üle raudtee“
• „Tütarlaps istub klapid peas rööpal“
• „Kõrvaklappidega noormees ületab ülekäiku pööramata tähelepanu saabuvale rongile. Rong teeb äkkpidurduse.“
• „Sõiduauto sõitis suletud raudtee ülesõidule“
• „Poisid jooksevad peatuvale rongile järele ja ronivad haakeseadmele“

Need on üksikud väljavõtted kirjeldustest, mida veo-ettevõtja nii raudtee valdajatele kui Tarbijakaitse ja Tehnilisele Järelevalve Ametile (TTJA) edastab.

Ohuolukordade arv on jätkuvalt kasvusuunal

Juunis 2024 kirjutas Virumaa Teataja: „napikate hulk raudtee ülekäigukohtadel näitab kasvutrendi avaneb uues vahekaardis“. Napikateks ehk ohtlikeks olukordadeks kutsutakse juhtumeid, mis oleksid halbade asjaolude kokkulangemise korral võinud realiseeruda hukkunute ja vigastatutega õnnetusjuhtumiteks.

Eestis on küll raudteel liiklejatega toimunud õnnetusjuhtumite arv viimase 10 aasta lõikes langevas trendis (vt Graafik 1), kuid siiski juhtub igal aastal traagiliste tagajärgedega õnnetusi, milles saadakse vigastada või surma.

Graafik 1: Raudteeõnnetused aastatel 2015-2025 (11 kuud), välja arvatud suitsiidid ja tööõnnetused

Veelgi murettekitavam trend on seotud eelmainitud napikatega: alates 2021. aasta jaanuarist on TTJA-d ja raudtee valdajaid teavitatud ligi 400 ohtlikust juhtumist (vt Graafik 2). Nendest ligikaudu 100 leidsid aset eelmisel aastal.

Graafik 2: Ohtlikud olukorrad raudteel 2021-2025 (-oktoober)

Kellega ja miks ohtlikud olukorrad peamiselt juhtuvad?

Vaatame nende juhtumite sisse. Kõige rohkem on registreeritud napikaid jalakäijatega – ligi 5 aastaga ca 200 registreeritud tähelepanekut. Nii nagu realiseerunud õnnetusjuhtumite korral on siingi põhjusteks tähelepanematus ja selleks mitte ettenähtud kohas raudteel viibimine. Paljud inimesed ületavad raudteed vahetult enne rongi saabumist, mis võib lõppeda traagiliselt.

Sõidukitega seotud napikaid on jalakäijatega võrreldes pea poole vähem, sadakond. Riskikäitumine on aga sama suureks probleemiks – raudtee ületatakse viimasel hetkel; vale sõidukiirus, mis ei võimalda rongi saabudes peatuda või jäädakse ootamatult pidama rööbastele. Sellised olukorrad on äärmiselt riskantsed, sest rongi peatumisteekond on võrreldes autoga oluliselt pikem ning kokkupõrke vältimine on sageli võimatu.

Aina rohkem ohuolukordi, pea poolsada juhtumit on seotud jalgratturite või tõukeratturitega. Eriti on probleemiks jalg- või tõukerattaga raudtee ületamine rattalt maha tulemata.

Veel on lisandunud juhtumid, kus noorukid riskivad oma eluga, sõites rongi haakeseadmetel.

Ohtlikke olukordi tuleb enim ette seal, kus ka liiklemist rohkem: Tallinn ja selle lähiümbrus, suuremate asulate peatuskohad ja jaamad.

Reaalselt toimunud otsasõidud liiklejatele on tihtilugu seotud tähelepanu hajumisega raudteed ületades. Hajameelsuse taga on omakorda kõrvalised tegevused ja kiirustamine. Samuti seadmed, mis meie tähelepanu nimel pidevalt võitlevad, alates kõrvaklappidest kuni telefonini.

Napikate analüüsi tulemusel – kirjeldusi lugedes ja videosalvestusi vaadates – võib sama väita: inimesed ei pane ronge tähele, kuna nad ei keskendu raudtee ületamisele. Täpselt nii karmikoeline päriselu paraku ongi.

Tulevik toob uued kiirused ja mugavuse – ohutus peab sellega sammu pidama

Rongide kiirused on aastatega suurenenud ja suurenevad tulevikus veelgi, mistõttu on ohutuse tagamine järjest olulisem. Kõige ohutum raudteeületuskoht on eritasandiline, see on fakt. Samas teame, et see on ka kõige kallim lahendus, milleks ei pruugi kohalik omavalitsus ega raudtee valdaja finantsressursse leida.

Lähitulevik raudteedel toob kaasa uute reisijateveoks mõeldud rongide lisandumise liiklusesse. Jõupingutusi tehakse ka taristus, eesmärgiga võimaldada suuremaid rongide liikumiskiirusi. Enne eesmärgi täitumist on vajalik suurendada ka ohutusmeetmeid raudteel.

Kui rong läheneb ületuskohale kiirusel 160 km/h, väheneb ka juhtide ning jalakäijate reageerimisaeg. See omakorda nõuab täiendavaid fooride ja tõkkepuudega reguleeritud ületuskohti või eritasandilisi lahendusi.

Raudteesektor pingutab ohutuse tõstmiseks pidevalt

Ettevõtjatel on kohustus hiljemalt 2028. aasta 31. detsembriks varustada kõik avalikud raudteeületuskohad märgiga, kus on kuvatud nii ületuskoha andmed kui kontakttelefon, kuhu saab edastada operatiivselt infot rikke kohta. Sellise infotahvli eesmärk on suurendada teadlikkust ja võimaldada kiiremat reageerimist ohuolukordades.

Ülekäigukohtadele – ehk jalakäijatele ette nähtud ületuskohtadele – tuleb täiendavalt paigaldada taktiilkivid ja kontrastjoon. Seeläbi tunnetavad liiklejad paremini raudteeületamise ohutsooni algust.

Piirkondades, kus rongid hakkavad sõitma kiirusega 160 km/h, peab raudtee valdaja ületuskohad ümber ehitama või ohutusvarustust täiendama. See võib tähendada nii ületuskohtade eritasandiliseks viimist kui ka täiendavate tõkkepuude, fooride või raudteed eraldavate aedade rajamist.

Õnnetuste ärahoidmine algab meist kõigist endist

Eelkirjeldatud füüsilised meetmed on aga üks osa tõeliselt ohutust raudteeületamise kultuurist. Raudteeohutus on Eestis järk-järgult paranemas, kuid valvsust ei tohi kaotada.

Raudteesektor ehitab, teavitab, harib. Näeme olulist rolli inimeste järjepideval teavitamisel raudtee ületamise reeglitest, aga ka täiendavate turvameetmete rakendamisel ja raudteeohutusse investeerimisel.

Mida saab iga liikleja ära teha? Väga palju. Esmalt alustame iseendast – peame meeles, et raudtee ületajana tuleb alati rongile teed anda ja veenduda oma ohutuses. Positiivne eeskuju on nakkav, nii lapsevanema, pereliikme, sõbra kui ka lihtsalt kaasliiklejana. Ainult ühiste pingutustega saame tagada, et raudteed oleksid turvalised kõigile liiklejatele.

Samuti kutsume inimesi üles pöörama tähelepanu raudteeületuskohtadel järk-järgult paigaldatavatele infotahvlitele. Need sisaldavad teavet, kuhu tuleks teatada raudteel toimunud õnnetustest või riketest.

Üheskoos saame luua ohutuma keskkonna raudtee ületamiseks, nii turvalisemate ületuskohtade kui ka lihtsa, kuid eluhoidva meeldetuletuse abil: „Ole raudtee läheduses tähelepanelik!“. Ühine eesmärk on meil kõigil üks: jõuda tervena koju.

Artikkel avaldatud algselt ERRi arvamusportaalis