Raudteeülesõidu nõuete eiramise eest tuleb arvestada kuni 800 eurose väljaminekuga
Kevade saabudes tuleb tänavatele rohkem jalakäijaid, rattureid ja tõukerattureid. Koos aktiivsema liikumisega kasvab aga ka riskikäitumine raudtee läheduses. Igal aastal registreeritakse ohtlikke olukordi ehk napikaid, kus õnnetusest jääb puudu vaid hetk.
Raudteeohutus ei erine oma olemuselt teistest liiklususes kehtivatest ohutusreeglitest. Nii nagu autoga ei sõideta punase tulega ristmikule, tuleb ka raudtee ületamisel järgida kehtivaid reegleid. Liikluses ei ole vahet, kas oled autojuht, jalakäija või rattur, kõigil on kohustus käituda turvaliselt.
Operation Lifesaver Estonia juhatuse liige ja tegevjuht Tamo Vahemets rõhutab, et probleem ei ole reeglites, vaid inimeste käitumisharjumustes. „Raudtee ületuskohtadel ei ole halli ala, vaid rong on alati peateel ja raudtee ületajal on kohustus veenduda, et rong ei ole lähenemas. Punane on punane, kuid paraku näeme sageli, et erinevalt maanteele paigaldatud fooritulele võetakse raudteeületuskohale paigaldatud punast foorituld kui soovitust, mitte kohustust,“ ütles Vahemets. Samuti on tõsiseks probleemiks raudteel selleks mitte ettenähtud kohtades viibimine näiteks fotosessioonide ajal.
Tulenevalt kõrgentatud ohutasemest on ka seaduseloojad selle ka selgelt kirjapannud – raudteed võib ületada ainult selleks ette nähtud kohtades. Raudteeseaduse § 43 kohaselt on raudteel viibimine mujal kui tähistatud ülekäigu- või ülesõidukohas keelatud. Kui aga miski on seadusega keelatud, siis on selle eiramise eest ettenähtud vastutusele võtmine. Raudteega seotud ohutusnõuete eiramiste eest võib määrata rahatrahvi Raudteeseaduse §151 järgi määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk kuni 800 eurot. Samuti näeb sama suure trahvisumma ette Liiklusseaduse § 232, mis reguleerib raudteeülesõidukoha nõuete eiramise eest ettenähtud karistusmäära. Seega tuleb arvestada raudtee ületuskohale paigaldatud fooritule või stopmärgi eiramise eest kuni 800 eurose väljaminekuga.
Samas tuleb rõhutada, et ohutusnõuete eirajatele määratavad rahalised trahv ei ole omaette eesmärgiks. “Trahv on vaid üks täiendav meede, mis aitab juhtida tähelepanu muutmist vajavale käitumisharjumusele. Ohutusreeglid on loodud elu hoidmiseks ja trahvid aitavad neid reegleid paremini meeles pidada,” sõnas Vahemets.
Liiklusseadus kohustab raudtee ületamisel olema eriti tähelepanelik ning andma lähenevale rongile alati teed. Raudteed ei tohi ületada keelava fooritule, sulguva tõkkepuu või reguleerija keelava märguande korral.
Praktika näitab aga, et reeglite teadmisest üksi ei piisa. Ohtlikud olukorrad tekivad hetkel, mil tähelepanu hajub – klapid peas, pilk telefonis või kiirustamine. Just siis tehakse otsuseid, mis viivad olukorrani, kus rongi märgatakse liiga hilja.
Raudteeohutus algab teadlikust käitumisest. See tähendab, et raudteed ületatakse ainult selleks ette nähtud kohas, järgitakse liikluskorraldusvahendeid ning veendutakse alati enne ületamist, et rong ei ole lähenemas. Iga selline otsus aitab hoida elu.