Eestis korraldatakse raudteeõnnetuste ohutusjuurdlusi alates 31. märtsist 2004, kui parlamendi poolt vastu võetud „Raudteeseaduses“ jõustusid „Raudteede ohutuse direktiivis“ 2004/49/EÜ sätestatud õiguslikud alused. Sellest hetkest alustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonnas tööd raudteeõnnetuste uurimisüksus. Enne seda tegutses kriisireguleerimise osakonnas juba mitu aastat lennuõnnetuste uurimisüksus. Laevaõnnetuste uurimisüksus alustas samas osakonnas tööd hiljem. Sellega oli loodud ühtne struktuur kolme transpordivaldkonna ohutusjuurdluste läbiviimiseks vabariigis. Õiguslikult olid ohutusjuurdlused kriisireguleerimise osakonna põhifunktsiooniga nõrgalt seotud.

Aasta jooksul edastati Ohutusjuurdluse Keskusele 8 suulist teadet õnnetusjuhtumitest. Siia ei ole arvestatud enesetapud ega enesetapukatsed raudteel, mis ühe osapoole ettekavatsetuse tõttu ei liigitu raudteeliiklusõnnetuseks. Lisaks saadi suuline esmateade ka 5 vahejuhtumist, milleks olid rööpamurrud. Õnnetusjuhtumitest 4 olid raudteeületuskoha õnnetusjuhtumid, ülejäänud liigitusid erinevate üksikjuhtumite kaupa.

Veok Scania koos turbaga laaditud poolhaagisega Kraker sõitis Harjumaal Riisipere – Tallinn reisirongi nr 0522 ette automaatselt seadistamata passiivsel asulavälisel Kulna raudteeületuskohal teisipäeval, 20. veebruaril 2018 kell 08:29.

Eessõna Lähtudes 2004/49/EÜ Euroopa Parlamendi ja Nõukogu „Raudteede ohutuse direktiivist“, alustati Eestis raudteeliiklusõnnetuste ohutusjuurdluste läbiviimist 31. märtsist 2004. 1. jaanuarist 2012 koondati kolme erineva transpordiliigi ohutusjuurdluste korraldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eriliste õigustega ühtsesse Ohutusjuurdluse Keskusesse. Eestis kehtib „Raudteede ohutuse direktiiviga“ 2004/49/EÜ identne raudteeohutust mõjutavate juhtumite klassifikatsioon. Siia kuuluvad õnnetusjuhtum, tõsine õnnetusjuhtum ja vahejuhtum. 2015. aasta…