Raudteeliiklusõnnetuste ja vahejuhtumite ohutusjuurdluseid hakati Eestis läbi viima alates 31. märtsist 2004, kui jõustus „Raudteede ohutuse direktiiv“ 2004/49/EÜ. Eesti Riigikogu poolt vastu võetud „Raudteeseaduses“ olid siseriiklikult kohaldatud direktiivi sätted ja sellest päevast moodustati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonnas raudteeõnnetuste uurimisüksus. Multimodaalne Ohutusjuurdluse Keskus (OJK) moodustati 1. jaanuaril 2012, mis uurib laeva-, lennu- ja raudteeõnnetusi ning vahejuhtumeid. 2020. aastal kohaldati Eesti õigusruumi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta. Aastaaruande koostamisel on arvesse võetud nimetatud direktiivi alusel tehtud muudatusi õigusaktides.

Raudteeohutust mõjutavad juhtumid liigitatakse õnnetusjuhtumiks, tõsiseks õnnetusjuhtumiks ja vahejuhtumiks. Kehtiv liigitus on kooskõlas direktiiviga raudteeohutuse kohta. Käsitletaval 2020. aastal ei toimunud Eestis ühtegi tõsist õnnetusjuhtumit ega sellist juhtumit, mille ohutusjuurdlus oleks olnud vajalik. Võrreldes eelmise aastaga, vähenes raudteeohutust mõjutavate juhtumite arv.

Ohutusjuurdlused toimuvad Eestis sõltumatult kõigist teistest sama juhtumiga seotud uurimistest ja on kooskõlas siseriikliku ning ohutusdirektiivi kehtestatud nõuetega.

Aasta jooksul laialt levinud ja pandeemia ulatuse võtnud koroonaviiruse Covid-19 tagajärjed avaldasid mõju raudteeliiklusele, kaubaveo ja reisiveo mahtudele. Vähenes raudteeliikluses osalenud inimeste hulk, mis omakorda suurendas raudteeohutust. Pandeemia mõjutas koostööd ja selle korraldamist erinevate ametkondlike struktuuride vahel.